Pedofiilia kirikus – valed, pooltõed ja faktid
Miks räägitakse nii palju pedofiiliaprobleemist preestrite hulgas, ent pea üldse mitte homoseksuaalide seas, olgugi, et viimaste puhul on probleem sadu kordi levinum?
Miks räägitakse nii palju pedofiiliaprobleemist preestrite hulgas, ent pea üldse mitte homoseksuaalide seas, olgugi, et viimaste puhul on probleem sadu kordi levinum?
Tänapäeval on mõte, et käitumiskultuur peaks olema kasvatuse peamine osa, peaaegu täiesti kadunud. Ent kombed ei ole pelk kest, vaid need annavad tunnistust inimese iseloomust ja suunavad ka teisi.
Mis ilmestaks Eesti (lääne) poliitilist kultuuri paremini kui ajaleheuudise pealkiri, mille kohaselt on otsustatud asutada uus erakond, ilma et oleks teada selle nimi või poliitiline suund?
Eesti haritlaskond reetis eelmisel sajandil oma rahva ja riigi kolmel korral, ent ka päästis selle kahel korral. Ka praegusel ajal sõltub Eesti saatus ennekõike haritlaskonnast ja selle valikutest.
Teatud mõttes on iga abordi läbi tapetud laps “süütalaps”, kes tuuakse meie ajal jumala kohale tõstetud enesekesksuse, naudingute ja seksuaalse vabaduse altarile.
Meie ühiskond näib olevat täielikult minetanud võime eristada head ja halba, õiget ja valet. Selle väära edumeelsuse ees seistes vajame mitte rohkem sallivust, vaid sallimatust vale ja kurja suhtes.
Eilne Pealtnägija paotas jälle pisut kaant avalikult saladuselt, et demokraatia Eestis on paras farss, ning andis järjekordset kinnitust kurvale tõsiasjale, et demokraatia Eestis on paljuski näiline.
Belgia on astunud järjekordse suure sammu surmakultuuri kehtestamisel. Lisaks laste sünnieelsele tapmisele seadustakse nüüd ka puuetega laste sünnijärgne tapmine. Karm, aga tõsi.
Venemaa on astunud järjekordse sammu kinnitamaks püüdlust taastada austus ühiskonna loomulike kõlbeliste aluste vastu. Sedapuhku langetati märgilise tähtsusega otsus ületamaks abordi ajaloolist ebaõiglust.
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks eestveetud kampaaniaga abordi riikliku rahastamise lõpetamiseks liitus üle 5000 inimese. Kogutud allkirjad anti üle Siseministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele.