Lugeja kirjutab: tänapäeva Eesti koolist
Viimasel ajal võib märgata pööret meie hariduspoliitikas.
Viimasel ajal võib märgata pööret meie hariduspoliitikas.
The Telegraphiga kõnelenud kõrgete euroametnike kinnitusel käis Briti peaministri Theresa May läinud nädala lõpus Firenzes peetud Brexiti-kõne tekst kõigepealt Brüsseli luubi alt läbi.
Üha rohkemate inimeste arvates on Eesti riik moondunud nagu mingiks vaenulikuks režiimiks ja rakendatud ühe ideoloogilise programmi elluviimise teenistusse.
Bundestagi pääsenud erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) on tõotanud algatada komisjoni loomise Saksa parlamendis, mille eesmärk oleks uurida kantsler Angela Merkeli võimalikku seaduserikkumist, kui too avas 2015.
Tahaks loota, et meie aja kohta ei räägi midagi see, kui kiidetakse heaks riigipööre ja demokraatia hävitamine võimulolijate poolt, põhjendusega, et konkureeriv poliitiline jõud võiks kunagi tulevikus demokraatiale ohtlikuks saada, kirjutab ajaloolane Jaak Valge artiklis, mida Postimees ei soovinud avaldada.
Kuigi Merkel, Juncker ja Macron näivad olevat kõik ühe poliitgängi liikmed, ei tähenda see, et äraaetud hobust maha ei lastaks ja uut juhtoinast pukki ei tõstetaks.
Mida kujutab endast nõndanimetatud progressistide poolt kõrgeks kiidetud ja konservatiivide poolt kirutud kultuurimarksism?
Riigikogu liikme Henn Põlluaasa (EKRE) kõne Istanbuli konventsiooni ratifitseerimisel 20.
Downi sündroomiga teismeline tütarlaps asetas Saksamaa kantsleri Angela Merkeli väga ebamugavasse olukorda, küsides temalt ühe valimiseelse arutelu raames, milline on tema seisukoht seonduvalt hiliste abortidega.
VVK-s (pagulaste vastuvõtukeskuses) töötanud õpetaja Pekka mõõt sai täis: „Varjupaigasüsteem tugineb valedele, tulijad peavad meid toladeks.