President Kersti Kaljulaiu väited, nagu oleks välisteenistuse seaduse muutmise seadus vastuolus põhiseadusega, kuna see ei kohtle ühetaoliselt diplomaatide abikaasasid ja kooselulepinguga seotud partnereid, ei kannata mingit kriitikat ja kujutavad endast talumatut võimupiiride ületamist, toonitavad saates "Fookuses" Markus Järvi ja Varro Vooglaid.
Välisteenistuse seaduse muutmise seadus on president Kersti Kaljulaidi hinnangul vastuolus põhiseadusega ja seetõttu jättis president selle välja kuulutamata.
Märkimisväärne on see, et kõik presidenti kuidagi riivanud avaliku elu tegelased ja ajakirjanikud kaovad mõne aja pärast peavoolumeediast jäljetult.
Seekordses Objektiivi raadiosaates räägivad Varro Vooglaid ja Jaanus Vogelberg Euroopa Liidu plaanist hakata sadades miljardites laenu võtma, USA-s lahvatanud mässust ja asjaolust, et president Kersti Kaljulaid on aastaid võtnud vastu Euroopa Liidult rohkem hüvitist kui saanud Eesti Vabariigilt palka.
Riiklikku väärikust on raske õpetada ja sellest on raske aru saada, kui riikliku mõtlemise vundamendina pole välja kujunenud isiklikku väärikust ja seda toetavat kultuuri.
Kuidas on võimalik, et end iseseisvaks pidava riigi president võtab lisaks enda palgale Euroopa Liidult kolme aasta jooksul vastu kokku ligi 400 tuhande eurost lahkumishüvitist?
Kersti Kaljulaid sai aastatel 2017-2019 Euroopa Liidu kontrollikojast kokku nn lahkumishüvitist 385 600 eurot.
President Kersti Kaljulaiu majandushuvide deklaratsioonist selgub, et mullu teenis ta Eesti presidendina 85 500 eurot, kuid Euroopa Kontrollikojast laekus tema kontole lausa 107 000 eurot.
Mind hämmastab, et keerulises demograafilises olukorras olevad ohustatud keelega eestlased ei säästa tihtipeale teineteist.
Keskerakonna parlamendisaadik ja riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid väljendas Facebookis muret, et Kersti Kaljulaid sekkub seadusandja tegevusse kui helistab riigikogu liikmetele ja mõjutab parlamendisaadikuid hääletama talle ning opositsioonile meelepäraselt.
