Kolumn: inetu ja nimeta lugu
Keeruline on praegu Euroopas ja Eestis toimuvat nimetada kultuurikonfliktiks.
Keeruline on praegu Euroopas ja Eestis toimuvat nimetada kultuurikonfliktiks.
Tuntud ja paljude poolt armastatud muusik Tõnis Mägi, kes oli veerand sajandi eest üks rahvusliku ärkamise suurkujudest, rääkis Õhtulehele antud intervjuus, et elame ajal, mil teatud seltskond on võtnud endale elutööks kõik olulised asjad pea peale pöörata ning et seda on valus vaadata ja kuulata.
Aasta lõpp on paljuski tähenduslik. See on kokkuvõtete tegemise ja uuesti alustamise aeg. Siin on mõned juhised selleks, kuidas uuendada oma kristlikku elu. Hoidkem korda ja kord hoiab meid!
Kusagil peab olema kodu, kus sünnivad ja kasvavad lapsed, kus säilib põlvkondade- ja kultuuri side.
Kultuur tähendab mõistlikke piiranguid, arukaid kompromisse inimeste vastandlike vabaduste vahel.
Religioonil põhinev ühiskond ei ela põhimõttel "võtta elust maksimaalselt kõike, mida võtta annab".
Me saame seista nii üksikisikute kui ühiskonnana ideaalide ja väärtuste eest, mis on põhjendatud, läbiproovitud ja ühiskonna kui terviku seisukohalt ülesehitavad.
Vastates küsimusele, millist Eestit me tahaksime, selgitas muusik ja pärimuskultuuri hoidja Taivo Niitvägi, et kõige lihtsamalt öelduna sooviks ta ilusat Eestit, mis sillutab teed ka targale ja heale Eestile.
Haritud olek on Eesti riigi kujunemise, püsimise ja arengu asendamatu eeldus, leiab emeriitprofessor Ülo Vooglaid, vastates küsimusele, millist Eestit ta tahaks.
Kõige suurem murekoht või probleem on üleüldine globaliseerumine ja vaimne ühtlustumine.