Lauri Vahtre: vihakõneseadus mingu prügikasti, aga laimuga on teine lugu
Mul on õigus vihata ja vaenata, keda heaks arvan, ja see ei ole eurobürokraatide ega üldse kellegi teise asi.
Mul on õigus vihata ja vaenata, keda heaks arvan, ja see ei ole eurobürokraatide ega üldse kellegi teise asi.
Soome regionaalministri Sirpa Paatero määratud töögrupp alustas avaliku nõukoja koostatud ettepanekute põhjal vihakõne täiendava piiramise läbivaatamist, mis hõlmaks endas ka rangemaid karistusi.
Ekspressi ajakirjanik Mikk Salu meenutas ERRi saates "Suud Puhtaks", et juba aastate eest tõstatas Inimõiguste Keskus justiitsministeeriumis nn "vihakõne" eelnõu teemal toimunud koosolekul Varro Vooglaiu personaalküsimuse, uurides võimalusi viimast vangi panna.
Nn "vihakõne" eest määratava karistuse karmistamise eelnõu ettevalmistamine, mis pidi valitsuse saja päeva plaani järgi valmima 15.
Eesti liberaalsete MTÜde 20 algatust said Norra, Islandi ja Liechtensteini toetatud Aktiivsete Kodanike Fondi (Active Citizens Fund, ACF) kolmandast taotlusvoorust 1,25 miljonit eurot.
Pidades silmas, et valitsus on andnud teada sõnavabaduse mahasurumise plaanist nn vaenukõne kriminaliseerimise kattevarjus ja samal ajal kehtestanud selle vastu meeleavalduste korraldamise keelu, oleme jõudnud olukorda, kus sõnavabaduse säilitamise eest seismine võib kodanikele päädida nende kurjategijaks tembeldamise ja vanglasse saatmisega, osutab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Kuigi Kersti Kaljulaid positsioneeris end eelmisele valitsusele vastandades sõnavabaduse kaitsjana, ei olnud tal eilses aastapäevakõnes öelda mitte ühtegi kriitilist sõna uue valitsuse plaani vastu asuda Euroopa Liidu nõudmisel sõnavabadust maha suruma, osutab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Neljapäevases "Terevisioonis" vaidlesid valitsuse plaanitava vihakõneseaduse üle selle toetajast liberaalne aktivist Alari Rammo ja jurist Carri Ginter.
Objektiivi raadiosaates räägivad Varro Vooglaid ja Veiko Vihuri möödunud nädala lõpus aset leidnud pikesti kaitsepolitseiameti ja riigiprokuratuuri juures ning uue valitsuse püüdlusest hakata nii "vihakõne" kriminaliseerimise kui ka meediateenuste seaduse muutmise teel Euroopa Liidu nõudmisel Eesti ühiskonnas sõnavabadust maha suruma.
Isamaalane Urmas Reinsalu leiab, et valitsuse vastselt üllitatud saja päeva plaan on enamjaolt vana valitsuse jooksva tegevuse jätkamine, kuid selles on eesmärgiks võetud üks ebameeldiv algatus: vihakõne karistamise seadus.