Ungari valitsuse välispoliitika on edaspidigi ungarimeelne ja suveräänne, mingile välissurvele allumist ei tule, vaid ainumääravaks on ikkagi Ungari enese huvid, ütles Budapestis Ungari suursaadikute ja peakonsulitega kohtudes Ungari välisminister ja väliskaubandusminister Péter Szijjártó.
Szijjártó meenutas kokkutulnutele, et Euroopat räsib praegu üheaegselt nii kõigi aegade rängim majanduskriis kui ka julgeolekukriis, ning toonitas, et Ungari valitsuse esmaülesanne selles olukorras on tagada riigi julgeolek ja pidev majandusareng. „Selleks tuleb meil edaspidigi astuda samme, mis täiesti kindlalt on vastuolus rahvusvahelise liberaalse peavoolu ootuste-lootustega," lausus Szijjártó, hoiatades ühtlasi, et senine, juba niigi tugev surve Ungarile võib veelgi tugevneda.
Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et kuigi rahvusvahelisele liberaalsele peavoolule vastu seisvate parteide suhtes on üle maailma käinud ja käib endiselt tugev survestamine, mustamiskampaania ja väline sekkumine, suutis Ungari siiski luua meeldiva ja julgustava erandi, kui 2022. aasta parlamendivalimistel näidati, et need survestamisvõtted ei toimi.
Szijjártó lubas kindla sõnaga, et Ungari valitsus ei püüa edaspidigi iga hinna eest meeldida välisjõududele ega allu nende survele, vaid lähtub kõiges ikkagi Ungari riiklikest huvidest.
Szijjártó sõnul on oodata, et surve Ungarile tugevneb veelgi kahes küsimuses: 1) Ukraina sõda; 2) Hiina investeeringud Euroopasse.
Ta rõhutas, et Ukrainas toimuv sõda ei ole Ungari sõda ning et kellelgi pole õigust nõuda, et Ungari ohverdaks võõrastele huvidele oma elutähtsad huvid.
Szijjártó sõnutsi on Ungari jätkuvalt seisukohal, et ainsaks lahenduseks on kohene vaherahu ja võimalikult peatsed rahuläbirääkimised, mitte aga sõja jätkumine. „Lahinguväljal pole mingit lahendust, seal on vaid surnud," nentis välisminister, lisades: „Sellises olukorras on ainus kõlblusepõhine seisukoht see, et tuleb kaitsta inimelusid. Inimelusid saab aga kaitsta ainult siis, kui kohe tulevad vaherahu, rahuläbirääkimised ning rahu."
Szijjártó teatas, et senikaua kui Ukraina rikub Taga-Karpaatia ungarlaste õigusi, ei tasu Ukrainal lootagi, et Ungari toetaks Ukraina soovi saada Euroopa Liidu liikmeks. Madjarite välispoliitikajuht meenutas uue õppeaasta algusega seoses Taga-Karpaatias aina tugevnevat ukrainastamist: sealsed ungari koolid muudeti käsukorras ukraina koolideks, kus ungari keeles õpetatakse ainult mõnda õppeainet, mille hulk pealegi pidevalt väheneb. Esineja toonitas: kui keegi tahab saada EL-i liikmeks, siis ta peab austama ja järgima EL-i üht olulisemat põhimõtet: vähemusrahvused peavad olema kaitstud.
„Senikaua, kui Ukraina ei anna sealsele ungari kogukonnale tagasi tolle õigusi, ei saa me toetada Ukraina liitumisläbirääkimiste alustamist Euroopa Liiduga," hoiatas Szijjártó. Ta meenutas, et Ungari valitsus ei nõua Taga-Karpaatia ungarlastele midagi erakordset või seninägematut, vaid lihtsalt taotleb, et need saaks tagasi oma õigused, mis neil olid 2015. aasta seisuga.
Venemaa-vastaste majandussanktsioonide kohta ütles Szijjártó selge sõnaga, et need on läbi kukkunud, enamgi veel, toonud kahju hoopis Euroopale endale. „Seepärast seisame edaspidigi selle eest, et ei toeta sanktsioone, mis on vastuolus Ungari riiklike huvidega," lubas esineja.
Hiina investeeringutega seoses mainis Szijjártó, et Ungarit läänest tabanud kriitika põhjus on suuresti hoopis majanduslikku laadi: lääneriikidele ei meeldi, et Hiina otsustab nende majanduse asemel paigutada oma raha hoopis Ungari majandusse. Neile ei meeldivat ministri sõnul seegi, et Ungarist on saanud paik, kuhu investeerivad meeleldi nii lääne kui ka ida suurettevõtted.
Szijjártó meenutas kokkutulnud Ungari diplomaatidele, et nende üheks olulisemaks tööülesandeks on tuvastada võimalikult varakult, kui mõni välisettevõte soovib investeerida Kesk-Euroopasse, ja teha võimaluse korral nii, et see investeering tehtaks siis Ungari majandusse.
Szijjártól oli veel üks majandusalane rõõmusõnum: kui mullu investeeriti Ungari majandusse välismaalt kuus ja pool miljardit eurot (mis oli kõigi aegade suurim summa), siis tänavu septembri alguse seisuga on juba investeeritud 13 miljardit eurot, seega rekord on ületatud kahekordselt. Szijjártó sõnul lubavad kõik need asjaolud vaadata Ungari majandusel lootusrikkalt tulevikku isegi praegusajal, mil mujal valitseb suur majanduskriis.
Toimetas Tõnu Kalvet