Pilt: hospitalpharmacyeurope.com

Mainekas teadusajakirjas Lancet avaldatud uuringus selgub, et enne esimesi haigusnähte levitavad inimesed Covid-19 teistele edasi väga harva.

Tegemist on järjekordse avastusega, mis põrmustab ühe olulise koroonaaja jutupunkti "asümptomaatiliste" haigete ohtlikkusest ühiskonnale, millega õigustati sulgemisi, ühiskonnaliikmete jagamist "puhaste" ja "puutumatute" kastidesse ning maskisundi, vahendab Epoch Times.

Ilma haigusnähtudeta inimeste võimekust levitada haigust teistele inimestele nimetatakse samuti "vaikseks nakatamiseks" (silent transmission).

Kuigi enamus olulisi uuringuid näitab, et nähtude eelses olekus ja ilma nähtudeta "vaikivatest levitajatest" inimestel on teatud osa teiste inimeste nakatamisel, siis vaikiva nakatamise määr pole sugugi selge. 

Varaseid uuringuid saatsid teatud piirangud, mis võisid "kunstlikult võimendada" nähtude eelset nakatamise määra ja sellistes uuringutes pakuti välja, et vaikne ülekandumine võib moodustada ligi poole või isegi rohkem nakatumiste põhjustest.

Sellised ekslikud uuringud andsid rahvatervisetööstuse ametnikele ja poliitikutele õigustuse kehtestada üleüldine maskisund. 

Augusti The Lancet Microbe väljaandes ilmunud uuringus leiti, et inimestel, kes on Covid-19 haiged, kuid kellel pole sümptomeid, on piiratud võimekus kanda haigust edasi teistele inimestele.   

Uuring pandi toime geenpreparaatidega süstimata 18–30 aastaste Ühendkuningriigi inimeste peal, kes nakatati sihilikult Covid-19sse ja teadustöö taga on Londoni Imperial College'i teadlased. 

Katsealuseid hoiti kontrollitud keskkonnas ja nad pidid kolm korda päevas ise andma aru enda haigusnähtudest. Samal ajal kogusid teadlased igapäevaselt nende nina- ja kurgutõmmiseid, millelt otsiti viiruse olemasolu.

Samuti uurisid teadlased lähemalt katsealuste kantud maskide sisemust, nende käsi, ruumide õhku ja pindu, milles katsealused elasid vähemalt 14 päeva.

Teadlased tõdesid uurimistöö lõpuks, et enne esimesi sümptomeid leidis aset vähem kui kümme protsenti nakatatud inimestelt haiguse ülekandumist.

"Enne katsealuse enda poolt teavitatud esimese sümptomi ilmnemist toimus väga vähe haigusidude heitmetest (7%) ja enne esimeste positiivsete proovide võtmist pea üldse mitte (2%)", kirjutavad teadlased uuringus. 

Tegemist oli nõndanimetatud väga hoolikalt läbi viidud "väljakutse" tüüpi uuringuga (challenge study), mis erineb eelnevatest mudeldamise uuringutest, mis toetusid subjektiivsetele sisenditele ja teadlaste eeldustele. Nimetatud mudeldamise uuringud olid aluseks koroonaaja mõnele jõhkramale piirangule.

2020. aasta augustis üllitatud uuringus, mille pealkiri kõlab "Covid-19 viraalse puistamise ja ülekandumise ajaline dünaamika" (Temporal Dynamics In Viral Shedding and Transmissibility of COVID-19), leiti, et haigusnähtude eelses olekus või ilma haigusnähtudeta inimesed põhjustasid suure osa teiste inimeste nakatumistest.

Nimetatud uuringus väidetakse, et 44 protsendil juhtudest kandus nakkus üle inimestelt, kes olid sümptomite eelses staadiumis. Kokkuvõttes leiti, et nii suurel määral nakatumiste vältimiseks peab kasutama "haiguse kontrollimise meetmeid". 

Teadlased tunnistavad samas, et nende uuringut saadavad teatud piirangud (recall bias), mis aitasid kaasa viivitusele esimeste sümptomite tuvastamisel.

Toimetas Karol Kallas