USA Connecticuti osariigi New Haveni linnas asuv Yale'i ülikool. Foto: Scanpix

Ameerika Ühendriikide justiitsministeerium saatis Yale’i ülikoolile peale kaheaastast uurimist kirja, milles süüdistab haridusasutust sisseastumisel Aasia päritolu ja valgete ameeriklaste diskrimineerimises ning nõuab vastuvõtuprotsessi kiiremas korras muutmist.

Neljapäeval saadetud kirjas süüdistab Ühendriikide valitsus ülikooli, et see rikub üliõpilaskandidaate nende rassi ja päritolu tõttu diskrimineerides  föderaalseid kodanikuõiguste seaduseid. Ülikool on rassist ja päritolust teinud süüdistuse kohaselt sisseastumise juures otsustava teguri, mis puudutab igal aastal sadu õpilasi. Justiitsministeerium nõuab puuduste kõrvaldamist juba augustikuu jooksul, vastasel juhul viib see asja kohtusse, vahendab Bloomberg.

Justiitsministeerium selgitas välja, et sarnaste õpitulemuste korral saavad mustanahalised ülikooli sisse neli kuni kümme korda suurema tõenäosusega kui valged või aasia-ameeriklased.

“Pole olemas sellist asja kui hea rassiline diskrimineerimine,” selgitas Ühendriikide valitsuse muret Yale’ile saadetud kirjas asejustiitsminister Eric Dreiband. “Ameeriklaste gruppidesse jagamine rasside ja rahvuste järele pole seaduslik ning soodustab ainult stereotüüpide, kibestumise ja erimeelsuste levikut.”

Riik nõuab ülikoolilt, et see järgmise vastuvõtutsükli jooksul ei valiks õpilasi enam rassi ja päritolumaa järele. Kui see siiski seda edaspidigi teha tahab, siis peab olema selline praktika väga täpselt sõnastatud (narrowly tailored; täpselt teatud suuremate murede lahendamiseks kokku “õmmeldud”), nagu nõuab seadus ja ülikool peab määrama tähtaja, millal see rassi alusel inimeste ahistamise ära lõpetab. 

Yale’i sõnul on nad teinud justiitsministeeriumiga kõiges koostööd ja “salgas kategooriliselt,” et nad kedagi kuidagi diskrimineerivad. Eksamitulemustele lisaks hindab Yale veel üliõpilaskandidaatide õppetöö väliseid huvisid, juhiomadusi, nende tausta ja kuidas üliõpilane võiks panustada ülikooli kogukonda,” selgitas haridusasutuse kõneisik Karen Peart.

Tema sõnul on Yale tudengite vastuvõtupraktika kooskõlas aastakümnete jooksul USA Ülemkohtu poolt langetatud haridusvaldkonda puudutavate otsustega.

Möödunud aastal langetas eelmise presidendi Barack Obama poolt ametisse nimetatud ringkonnakohtunik Allison Dale Burroughs sarnases kohtuasjas otsuse Harvardi ülikooli kasuks. Kaebuse esitajaid koondav organisatsioon, kelle sõnul Harvard diskrimineerib Aasia päritolu tudengeid, kaebas otsuse käesoleva aasta alguses edasi ja suure tõenäosusega peab lõpliku otsuse langetama Ülemkohus.

Justiitsministeeriumi sõnul on Yale’i vastuvõtuprotsessis rassil väga oluline osa ja see mängib rolli mitmes vastuvõtuastmes, mis omakorda suurendab teatud rassist inimeste ülikooli pääsemise võimalust kordades.

Gail Heriot kirjutas 2013. aastal ajakirjas National Affairs ilmunud artiklis “Positiivse diskrimineerimise kurb iroonia” (The Sad Irony of Affirmative Action): “Levinud rassieelistuspoliitika üheks tulemuseks on, et vähemuse hulka kuuluvad õpilased tikuvad ülikoolidesse, kus nad langevad õpitulemuste tõttu oma kursustel viimaste sekka. Kuigi akadeemiliselt andekaid vähemuste hulka kuuluvaid õpilasi on päris palju, ei jagu neid kõikidesse tippülikoolidesse. Kui kõige mainekamad ülikoolid leevendavad vähemuste jaoks oma nõudmisi, käivitavad nad sellega ahelreaktsiooni, mis tekitab pea kõigis tippülikoolides olulise õpitulemuste vahe [vähemuste ja aasia päritolu ning valgete] üliõpilaste vahel.

Iga ühiskond vajab, et parimad saaksid parima ettevalmistuse, kuid positiivne diskrimineerimine takistab seda.

Toimetas Karol Kallas