Kersti Kaljulaid ei kutsunud EKRE fraktsioonist mitte kedagi roosiaia vastuvõtule

President Kersti Kaljulaid kõnet pidamas. Foto: Scanpix

President Kersti Kaljulaid ei kutsunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) riigikogu fraktsiooni liikmetest mitte kedagi Eesti iseseisvuse taastamise 26. aastapäeva puhul korraldatud vastuvõtule Kadrioru roosiaias. EKRE esimehe Mart Helme sõnul ei käitunud president riikliku institutsiooni esindajana, vaid pigem erapeo korraldajana, kes sekkus isiklikest vaadetest lähtudes päevapoliitikasse.

President Kersti Kaljulaid jättis Konservatiivse Rahvaerakonna riigikogu fraktsiooni Eesti iseseisvumise taastamise aastapäeva tähistavale vastuvõtule kutsumata. Vastuseks EKRE fraktsiooni sekretäri küsimusele, kas vastuvõtule ei kutsuta isegi mitte EKRE fraktsiooni juhti, vastati presidendi kantseleist, et kutsutud on üksnes riigikogu juhatus ja üksikud valitud riigikogu liikmed.

EKRE esimehe Mart Helme sõnul ei tohiks president käituda nagu erapeo korraldaja, kuna 20. augusti kui riikliku püha puhul korraldatud riigipea vastuvõttu reguleerib range protokoll. Selle kohaselt peaks president vastuvõtule kutsuma kui mitte kõigi parlamendierakondade, siis vähemalt fraktsioonide esimehed.

“Kui neid ei kutsuta, siis ei kutsuta kedagi, kui üks kutsutakse, tuleb kutsuda kõik. Kas viimased kutse vastu võtavad, on teine asi,” ütles Mart Helme Objektiivile.

Helme sõnul on Kersti Kaljulaidil raskusi aru saada sellest, et riiklikel vastuvõttudel esitab kutse president institutsiooni esindajana, mitte eraisikuna.

“Antud juhul langes president täielikult rollist välja, sekkudes isiklikest vaadetest lähtuvalt päevapoliitikasse. Tasub meenutada, et ametisse astumisel kinnitas ta, et suhtleb võrdselt kõigi rahvalt mandaadi saanud erakondadega. Tegelikkus on, nagu näeme, paraku teine,” rääkis Mart Helme.

Helme sõnul oleme Kersti Kaljulaidi näol saanud endale presidendi, kellel on ilmselgeid raskusi tema poolt korrutatavate euroopalike väärtuste defineerimisega:

“Tõelised euroopalikud väärtused seisavad kolmel sambal, milledeks on kristlus, rooma õigus ja kreeka esteetika. Kaljulaidi euroopalikud väärtused on paraku aga krüptomarksistlikud liberaalsed teooriad, mis nõuavad kiriku ja usu tasalülitamist, traditsioonilise perekonna keskaegseks igandiks lugemist, rahvusluse ja rahvusriikluse kuulutamist kitsarinnaliseks ja üleilmastuvasse maailma sobimatuks tagurluseks, rahvusliku sümboolika austamist ohtlikuks natsionalismiks, homoseksuaalsust millekski heteroseksuaalsusest õilsamaks ja rahvuste ning kultuuride segamist inimkonna arengu kõrgeimaks arenguastmeks.”

“Euroopalikeks väärtusteks on Kaljulaidi ja kõigi teiste liberaalide meelest kindlasti ka see, et kõik, kes eelpool nimetatud “väärtustega” nõus ei ole, tuleb resoluutselt hukka mõista, demoniseerida ja sildistada. Rassist, homofoob, paremäärmuslane, neonats – neid sõnu on normaalsuse eest seisjate vastu viimastel aastatel kasutatud kordades rohkem kui kõigil eelnenud aastakümnetel kokku. Oma patroneerivalt üleolevat ja hukkamõistvat hoiakut ei suutnud Kaljulaid varjata ja vältida ka oma kõnes. Ma ütleks, et Kersti Kaljulaid peaks tõsiselt järele mõtlema, kas ta institutsioonina saab ikka aru, mida nõuab temalt Eesti Vabariigi põhiseadus ja kas ta on ikka võimeline põhiseaduses kirja pandut kaitsma. Mulle jääb paraku küll vastupidine mulje,” sõnas Mart Helme portaalile Objektiiv.

President Kaljulaid manitses konservatiive leppima liberaalsusega

Palun toetage Objektiivi tegevust annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!