Politsei tahab enesekaitseks relva kätte võtnud mootorratturilt relvaloa ära võtta

Foto: singha103/Bigstockphoto.com

Augusti lõpus jõudis meediasse uudis Tallinnas Draamateatri kõrval toimunud vahejuhtumist, mille käigus ründas taksojuht füüsiliselt tema ees jalakäijatele tee andmiseks peatunud mootorratturit, kes omakorda võttis taksojuhi põgenemise takistamiseks kätte tulirelva ja nõudis selle abil auto peatamist.

Füüsilisele rünnakule eelnes sõnavahetus, pärast mida väljus taksojuht oma autost, tungis mootorratturile kallale ja tõukas ta koos rattaga sõiduteele pikali. Seejärel jooksis taksojuht tagasi autosse ja püüdis sündmuskohalt põgeneda, ent mootorrattur seisis autole ette ja nõudis selle peatumist, samal ajal hüüdes kõrvalseisjatele, et kiiresti kutsutaks politsei.

Takso seisma ei jäänud ning jätkas 4–5 meetri ulatuses sõitu, üritades mootorratturit autoga teelt eest ära “puksida”, millega samaaegselt kaasnesid verbaalsed ähvardused ja agressiivsed žestid nii taksojuhi kui ka juhi kõrval istunud meesterahva poolt.

Tundes selles situatsioonis ohtu oma elule ja tervisele – auto kas sõidab üle või tulevad seekord mehed kahekesi välja teistkordset füüsilist rünnet sooritama –, võttis auto ees seisev mees auto peatuma sundimiseks välja tulirelva, hoides seda suunatuna maapinna poole, et viia miinimumi oht tekitada kellelegi kahju.

Seejärel jättis taksojuht auto seisma ja tõmbas selle tee äärde. Peagi jõudis sündmuskohale ka politsei, kes toimetas mõlemad mehed jaoskonda.

Politsei otsustas relvaloa kehtetuks tunnistada

5. septembril laekus mootorratturile Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuurist e-kiri, milles anti teada, et prefektuur on relvaseaduse alusel alustanud tema relvaloa kehtivuse peatamise menetlust.

PPA selgituse kohaselt oli menetluse alustamise ajendiks asjaolu, et ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav karistusseadustiku paragrahvi 263 lõige 1 punkti 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo (avaliku korra raske rikkumine relvaga ähvardades) toimepanemises.

“PPA hindab Teie 25.08.2017 käitumise, tulirelvaga ähvardamise põhjal, et esineb põhjendatud kahtlus, et võite oma käitumisega ohustada teiste isikute turvalisust ning leiab, et Teie suhtes esineb Relvaseaduse (RelvS) § 43 lõikes 2¹ [tegelikult § 43 lõige 1 punkt 2¹ – toim.] toodud asjaolu,” teatas PPA Põhja prefektuuri relvalubade ametnik Anneli Annist.

PPA jäi oma seisukohale kindlaks hoolimata relvaomaniku selgitusest, et ta tegutses relva välja võttes hädakaitseseisundis enesekaitseks ning püüdis teostada igale kodanikule kuuluvat ja ka kriminaalmenetluse seadustikuga (paragrahv 217 lõige 4) tagatud õigust pidada kinni temale kallale tunginud ja talle kahju tekitanud isik ning anda isik üle politseile. Väidetavalt olevat Annist küsinud: “Kes Sina oled, et üldse kedagi kinni pead, mis õigused Sinul selleks on? Kas sina oled politsei või?”

Veelgi enam: väidetavalt olevat PPA uurija Merle Randla väljendanud kategoorilist seisukohta, et “terve mõistusega inimene ei haara tulirelva järele kesklinnas”.

Karistada saab see, keda rünnati?

Seejuures ütleb karistusseadustik (paragrahv 28 lõige 1), et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tegutseb hädakaitse seisundis, tõrjudes vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et hädakaitse piire ületatakse, kui isik “kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab.”

Mees, kelle relvaloa on PPA otsustanud kehtetuks tunnistada, selgitas politseile, et hetkeks, mil ta relva välja võttis, oli tema suhtes juba tarvitatud füüsilist vägivalda ja tekitatud materiaalset kahju mootorratta lõhkumise näol, sest taksojuht oli talle kallale tungitud ja pannud seeläbi toime vägivaldse õigusvastase ründe. Samuti keeldus taksojuht auto peatamisest ja “puksis” auto ees seisnud mootorratturit edasi, jätkates seeläbi oma rünnet ja püüdes sündmuskohalt põgeneda.

Lisaks selgitas relvaomanik, et antud olukorras ta relvaseaduse tähenduses isegi ei kasutanud relva, ei ähvardanud sellega ega põhjustanud kellelegi kahju.

“Minu eesmärk oli takistada kurjategija põgenemist ning ma ei ole mitte ühtegi seadust sellega rikkunud,” toonitas ta ja lisas, et teostas lihtsalt oma hädakaitse õigust, lastes seejuures kohe ründe alguses kõrval olnud inimestel politsei kutsuda.

Politsei selgitusega, et taksojuhi “käitumine ei olnud selline, mis oleks andnud põhjust arvata, et ta oleks võinud endast ohtu kujutada inimeste elule ja tervisele”, ei pidanud mootorrattur võimalikuks nõustuda, vastates PPA-le, et taksojuht oli juba talle keset tänavat füüsiliselt kallale tunginud, mis annab tunnistust sellest, et tegu on otseselt agressiivse ja ettearvamatu käitumisega isikuga.

“Kui te olete mulle relva väljastanud “enese ning vara kaitseks” ning ma käsitlen oma tulirelva antud situatsioonis enese ning oma vara kaitseks, siis kuidas see saab vastuolus olla riigi ning teie poolt määratletud normidega?” võttis relvaomanik oma seisukoha kokku ning toonitas, et kui PPA arvab õigeks karistada inimest, kes kaitseb end talle kallale tunginud isiku eest tollele kahju tekitamata, siis valmistab see sügavat pettumust.

Prokuratuur kuritegu ei tuvastanud, politsei ei jäta aga jonni

Olukorra teeb eriti markantseks tõsiasi, et kuigi PPA viitas algselt relvaloa peatamise kavatsusest teavitades asjaolule, et mootorratturi suhtes on algatatud kriminaalmenetlus seonduvalt kahtlustusega avaliku korra raske rikkumises relvaga ähvardades, ei loobutud relvaloa kehtetuks tunnistamisest ka pärast seda, kui prokuratuur otsustas pärast asjaoludega tutvumist 8. septembril kuriteokoosseisu puudumise tõttu uurimise lõpetada.

See tähendab, et kuigi prokuratuur ei tuvastanud mootorratturi käitumises õigusvastasust ning leidis, et isik tegutses hädakaitse seisundi piires ehk tema käitumine oli kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seadustega, leiab PPA sellest hoolimata, et isik on käitunud seadusevastaselt, mille tõttu “loa omaja suhtes esineb põhjendatud kahtlus, et ta võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teise isiku turvalisust” ning et seetõttu on põhjendatud relvaseaduse paragrahvile 43 tuginedes hädakaitset teostanud isiku relvaluba kehtetuks tunnistada.

Seejuures on Riigikohus toonitanud, et hädakaitse teostamise põhjendatusele hinnangut andes ei saa lähtuda tagantjärgi konstrueeritud olukorra tõlgendusest, vaid lähtuda tuleb n-ö ex ante hindamiskriteeriumidest ehk hädakaitsetegevuse mittevastavus ründele peab objektiivsele kõrvalseisjale olema ilmne juba kaitsetegevuse ajal ning seda ei saa tuletada hiljem saadud teadmiste pinnalt.

Avaliku võimu kestev surve piirata relvaomamise õigust

Asjatundjate sõnul nähtub PPA tegevusest meelevaldne soov piirata isikute enesekaitse õigust ning üldisemalt ka eraisikute õigust omada enese ja vara kaitseks relvi. Siseministeerium ja PPA on küllaltki jõuliselt üritanud hakata piirama relvade arvu eraisikute käes juba viimase 3-4 aasta jooksul.

Viimane suurem katse tehti 2015. aasta jõulude ajal, kui üritati läbi suruda seadusemuudatust, mille kohaselt oleks isikule edaspidiselt lubatud omada enese ja vara kaitseks vaid ühte tulirelva ning need isikud, kellel relvi on kaks või enam (ja neid on isikuid on Eestis kümneid tuhandeid) oleks seaduse jõustudes olnud sunnitud ametnike arvates “üleliigsed relvad” kas võõrandama või üle andma politseile.

Plaan tekitas ühiskonnas suure vastukaja (vt ka siit ja siit) ning nn ühe relva plaanist loobuti. Ent nagu näha, kavandatakse sellega paralleelselt teisi seadusmuudatusi, mis on tänaseks ka riigikogus küsitavusi tekitanud vangerduste kaudu õiguskomisjonist suunatud n-ö suurde saali teisele lugemisele. Kuigi lubatud relvade arvu menetletavas eelnõus ei piirata, on toodud sisse väga suurt tõlgendamisruumi jätvad nõuded kohustada relvaloa taotlejat ning täiendavalt isegi relvaloa pikendajat iga kord põhjendama soetatava relva vajalikkust.

Selle nõude vastu esitas protesti seaduseelnõu kooskõlastamisel ka Urmas Reinsalu (IRL) juhitav justiitsministeerium pidades seda liigselt abstraktseks ja ametnikule sisuliselt monopoolse jõupositsiooni andvaks. Andres Anvelti (SDE) juhitav siseministeerium ei pidanud aga vajalikuks (vt punkt 2) justiitsministeeriumi kriitikaga arvestada, vaid vastas sellele lakoonilise kommentaariga, et kui isik tunneb, et tema õigusi on rikutud, võib ta alati pöörduda kohtusse. Kuivõrd kättesaadav on tavakodanikule tänases Eestis kohtu abi, on ilmselt üldteada – on avalik saladus, et kvaliteetset õigusabi ei saa selle väga suure maksumuse tõttu isegi keskmise sissetulekuga inimesed endale üldjuhul lubada, samal ajal kui kohtumenetluse keerukus ei võimalda sageli isegi juriidilise haridusega, ent õiguspraktika kogemuseta isikutel edukalt oma õigusi kaitsta.

Mootorrattur, kellest ülalpool juttu, on aga talitanud siseministeeriumi kommentaari kohaselt ning on pöördumas PPA otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning selle tühistamiseks kohtusse. Aeg näitab, kas PPA otsus tühistada relvaluba hoolimata sellest, et prokuratuur ei tuvastanud isiku käitumises õigusvastasust, jääb jõusse või saab PPA püüdlus allutada kodanike relvaomamise õigus meelevaldsetele piirangutele tagasilöögi.

Just eelmisel nädalal tühistas Tartu halduskohus ühe teise PPA otsuse, millega tunnistati kehtetuks relvaluba pärast selle omaniku karistamist joobes juhtimise eest. Kohtu hinnangul ei ole relvaloa kehtetuks tunnistamine sellise kuriteo alusel küll välistatud, kuid vajab hoolikamat põhjendamist.

Kohus tühistas politsei otsuse: relvaluba ei või meelevaldselt ära võtta

Vasakvalitsus tahab terrorismi vastu võitlemise sildi all võtta rahvalt relvad

Adrik ja Bahovski: seaduslike relvadega tehtud kuritegusid Eestis praktiliselt pole

Püüd võtta kodanikelt relvad ära on rünnak vaba ühiskonna ideaali vastu

KAMPAANIA LÕPUNI VAID 6 PÄEVA!

Tehke oma rahalistele võimalustele vastav annetus kohe täna, olgu selle summaks kasvõi 5€!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA
Varro Vooglaid
Varro Vooglaid on üks SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks asutajatest, selle juhatuse esimees ja portaali Objektiiv tegevtoimetaja. Ta on katoliiklane, hariduselt jurist, abielus ning kuue lapse isa.