Maailma ühel tuntumal kliimaaktivistil Greta Thunbergil tuli viis aastat tagasi pähe mõte hakata korraldama maailma kliima-töökatkestusi. Tänavu toimus see 15. kuni 17. septembrini.
2018. aasta augustis esimest korda toimunud kliima-töökatkestusest võttis väidetavalt osa 27 000 inimest 150 riigist. 2019. aastal osales 3800 linnas toimunud kliima-meeleavaldustel väidetavalt 3,8 miljonit inimest, mida peetakse seni suurimaks kliima vastu meele avaldamiseks. 2022. aastal osales kliima-töökatkestusel üle maailma ümmarguselt 70 000 inimest ja nii vähese osavõtu põhjuseks peetakse Covidit. Käesoleval aastal avaldati kliima vastu meelt paarikümne riigi ligikaudu viiekümnes linnas. Korraldajate sõnul protestis kliima vastu üle maailma kokku "kümneid tuhandeid" inimesi. Seni äärmiselt progressistlikus ja rohepöörde-meelses Berliinis võttis kliima-töökatkestusest osa mõni tuhat inimest. Thunbergi maailma kliima töökatkestusi korraldab organisatsioon Fridays for Future (Reeded tuleviku jaoks), vahendab Euronews.
Tänavu nõudsid ülemaailmse kliima nimel töö katkestamise (Global Climate Strike; Globaalne kliimastreik) osalised kõikide uute ja töötavate fossiilkütuste projektide rahastamise lõpetamist, ühiskonna kliimakoorma õiglast laialijagamist, kogukonna omanduses olevate roheprojektide kinni maksmist ja kliima käes kannatavatele kogukondadele kahjude hüvitamist.
(Streik – töötajate ajutine kollektiivne töökatkestus, mille eesmärk on saavutada oma nõudmiste täitmine.)
Kliima pärast töö peatamine ei mõjuta ainult poliitikuid, vaid sellest on vaimustuses lisaks eri valdkondade teadlased üle Euroopa, kellest paljud osalesid meeleavaldustel. Mitme teadlase ja eksperdi hinnangul on kliima nimel töö katkestamised kliimale kasulikud, kuna mõjutavad inimesi kliimast "õigesti" mõtlema.
Maailma kliimadeklaratsioonile alla kirjutanud nobelistid, tuntud teadlased ja eksperdid, keda on kokku üle 1600, on kindlad, et kliimamuutused maailma ei ähvarda ja ÜRO poolt kliima vaenlaseks kuulutatud süsihappegaas on eluks hädavajalik aine. Maailm muutub geoloogilistel põhjustel vähehaaval soojemaks ja soojus tähendab rohkem elu.
Toimetas Karol Kallas