"Sõbrad peavad tülitsema sõpradega, rahvas ülikutega ja rikkad üksteisega. Samuti peab ta oma kodanikud muutma vaeseks, sest nii saab ta raha enda valvurite jaoks, inimesed peavad aga tegema hoolsalt tööd, mille tõttu pole neil võimalik vastuhakku sepitseda," kirjutab filosoof Aristoteles oma teoses "Poliitika".
Mis puutub türanniatesse, siis need hoiavad ennast alles kahel kõige vastupidisemal viisil. Üks on vana traditsiooniline meetod, millega abil türannid haldavad enda valitsusi. Niisuguse kunsti suureks meistriks on väidetavalt Periander Korintoselt ja suurel hulgal sarnaseid lahendusi võib leida pärslaste juurest, kuidas nemad enda valitsust haldavad.
Türann peab olema kogu aeg valvel kõige suhtes, mis sisendab tema alamatesse julgust ja eneseusku.
Samuti on olemas iidsed reeglid, kuidas türanniat säilitada, seda määral, nii palju kui see on võimalik. Türann peab maha raiuma need, kes küündivad liiga kõrgele. Ta peab saatma surma kindla vaimuga mehed. Ta ei tohi lubada ühiseid söömaaegu, klubisid, haridust ja muud sarnast. Ta peab olema kogu aeg valvel kõige suhtes, mis sisendab tema alamatesse julgust ja eneseusku. Ta peab ära keelama kirjanike ja õpetlaste kogunemised ning muud arutelude kohtumised.
Lisaks ta peab vältima iga hinnaga, et inimesed õpiksid üksteist tundma (sest tutvus sünnitab usaldust üksteise vastu). Samamoodi peab ta sundima elanikud ilmuma avalikult ja isiklikult enese väravate ette, sest nii ta teab, mida nad teevad.
Kui neid alati surutakse alla, siis nad õpivad olema alandlikud. Lühidalt ta peab praktiseerima selliseid lahendusi, nagu seda on pärslaste ja barbarite kunstid, millel kõigil on ühesugune objekt. Türann peaks samuti püüdlema teadmise poole, mida iga üksik tema alam ütleb ja teeb ja peaks palkama luurajaid, nagu seda on Sürakuusa "naisnuhid" ja Hieroni salakuulajad, keda ta saatis harjumuspäraselt igale kohtumisele või koosviibimisele. Sest hirm pealekaebajate ees sunnib inimesi varjama oma mõtteid ja kui nad liiga lahtise tekstiga midagi räägivadki, siis leitakse nad palju hõlpsamini üles.
Teine türanni kunst on oskus külvata kodanike seas riidu.
Teine türanni kunst on oskus külvata kodanike seas riidu: sõbrad peavad tülitsema sõpradega, rahvas ülikutega ja rikkad üksteisega. Samuti peab ta oma kodanikud muutma vaeseks, sest nii saab ta raha enda valvurite jaoks ja inimesed omakorda peavad tegema hoolsalt tööd, mille tõttu pole neil võimalik vastuhakku sepitseda. Sellise poliitika näiteks on Egiptuse püramiidid, samuti Cypseluse perekonna ohverdused ja peisistratiidide poolt ehitatud Zeusi tempel ja suure Polykratese Samose monumendid. Kõik need teosed on ühtemoodi mõeldud hoidma inimesed tegevuses ja vaestena.
Teine türannide lahendus on suurema arvu maksude kehtestamine, nagu seda tegi Sürakuusa Dionysos [Dionysos I], kes mõtles välja, et viie aasta jooksul peaksid tema alamad tooma varakambrisse kõik nende vara. Türannile meeldib samuti pidada sõda, et tema alamatel oleks midagi teha ja neil oleks alati vajadus juhi järele. Kui kuninga võimu hoiavad tema sõbrad, siis türanni iseloomustab tõik, et ta ei usalda sõpru, sest ta teab, et kõik mehed soovivad teda kukutada, milleks neil on ka voli.
Taas, demokraatia kõiki kõige jubedamaid lahendusi võib leida türanniatest. Nagu näiteks naistele antud võim lootuses, et nad kannavad oma abikaasade peale keelt. Nagu näiteks orjadele antud tegutsemisvabadus, et nad reedaksid isandad. Sest orjad ja naised ei hakka türannidele vastu ja neile meeldivad loomulikult nii türanniad kui demokraatiad, sest sellise võimu ajal on neil hea elada. Rahvale sobib samuti monarh ja nii monarhid, kui türannid, peavad meelitajaid au sees. Demokraatiates on sellised valitsejad demagoogid. Türannidegi kaaskonnas on inimesi, kes liituvad temaga alandlikus meeles, mis kujutab samuti meelitamise tegu.
Veel üheks türanni tunnuseks on, et talle meeldivad võõramaalased rohkem kui kodanikud.
Mille tõttu meeldivad türannidele alati halvad mehed, sest neile meeldib meelitamine, kuid mitte ükski vaba vaimuga mees ei alanda ennast mee mokale määrimiseni. Head mehed armastavad teisi inimesi, kuid mitte mingil viisil ei meelita neid. Veelgi enam, halvad inimesed on kasulikud halbade eesmärkide täideviimiseks; "hammas hamba vastu", nagu ütleb vanasõna. Türannide puhul on tüüpiline, et neile ei meeldi mitte keegi, kes on väärikas ja sõltumatu. Türann tahab enda aus olla üksi, kuid igaüks, kes käitub sama väärikalt ja kinnitab enda iseseisvust, kahjustab tema sellist eelisõigust ja türann vihkab niisugust inimest kui oma võimu vaenlast.
Veel üheks türanni tunnuseks on, et talle meeldivad võõramaalased rohkem kui kodanikud. Ta elab koos nendega ja kutsub nad enda laua taha sööma, sest esimesed [vabad kodanikud] on tema vaenlased, kuid teised ei võistle temaga. Kõik, mida me oleme antud teemal öelnud, on kokku võetav kolme suurde punkti, mis vastavad türanni kolmele eesmärgile. Need on:
- Alamate alandamine. Ta teab, et õela vaimuga inimene ei sepitse midagi kellegi vastu.
- Alamate seas lahkhelide külvamine. Türanni ei kukutata enne kui mehed hakkavad üksteist usaldama ja see on põhjus, miks türannid peavad sõda kõige heaga. Nad tegutsevad lähtudes ideest, et head mehed on nende võimule ohtlikud, kuna nad ei taha despootlikku valitsust ja samuti on nad truud üksteisele ja teistele inimestele ning ei kanna teineteise ega teiste inimeste peale keelt.
- Türann tahab, et alamad oleksid tegutsemisvõimetud, sest keegi ei ürita saavutada võimatut ja nii ei ürita võimuta mehed türanniat kukutada.
Sellised on märkused türannide ja kunstide kohta, millega ta säilitab enda võimu. Pole olemas kurjust, mis oleks tema jaoks liiast. Nende kolme punktiga võib võtta kokku kogu türanni poliitika ja ühel või teisel viisil vastavad neile kõik türanni valitsemise ideed:
- Ta külvab alamate seas usaldamatust.
- Ta jätab nad võimust ilma.
- Ta alandab neid.
(Aristoteles "Poliitika"; V raamat, 1313b–1314a. Väljavõte on tõlgitud üle inglise keele Benjamin Jowetti tõlkest. Loetavuse huvides on teksti algtekstiga võrreldes rohkem liigendatud.)
Tõlkis Karol Kallas