Viktor Bulla: Pioneerid Leningradi kaitsel, 1937. Foto: Wikipedia

Mõjukas majandusuudiste portaal Bloomberg otsib vastust, millal inimesed võiksid normaalse elu juurde tagasi pöörduda vaktsineeritusemäärast ja leiab, et tänase tempo juures pole seda loota enne seitset aastat.

Bloomberg on normaalsuse ennustamiseks koostanud väidetavalt maailma suurima vaktsineerimiste andmebaasi, mille kohaselt on tänaseks inimestesse sisestatud üle 119 miljoni vaktsiinidoosi. Rahvatervisetööstuse esindajad, nagu näiteks Anthony Fauci Ameerika Ühendriikides, leiavad, et normaalse elu juurde tagasi pöördumiseks tuleb vaktsineerida 70–85 protsenti elanikkonnast.

Bloombergi vaktsiinijälitaja näitab, et mõnes riigis läheb vaktsineerimine kiiremini kui teistes. Maailma suurima vaktsineerimismääraga Iisrael jõuab seatud 75 protsendise eesmärgini kahe kuuga. Ameerika Ühendriigid  jõuavad selleni 2022. aasta alguseks. Kuna rikastes lääneriikides läheb vaktsineerimine kiiremini kui mujal maailmas, siis oodatakse, et üle maailma jõutakse rahvatervisetööstuse poolt ette nähtud vaktsineerimiste arvuni tänase tempo juures alles seitsme aasta pärast.

Bloomberg nendib samas, et nende arvutused ei pruugi pidada paika, kuna vaktsiinide tootmine on alles käivitatud ja ravimiettevõtetel võivad tekkida ootamatud tarnemured.

Oodatakse samas sedagi, et turule on saabumas järjest rohkem vaktsiine, mis võib rahvatervisetööstuse poolt ette nähtud inimeste hulga vaktsineerimist kiirendada. Näiteks maailma suurmaid ravimitehaseid Indias ja Mehhikos vaktsiinide tootmiseks alles käivitatakse. Bloombergi andmetel, kuigi vaktsineerimisega on alustanud ainult kolmandik maailma riikidest, on sõlmitud rohkem kui sada vaktsiinitarnelepingut mahus kaheksa ja pool miljardit doosi. 

Rahvatervisetööstus ootab, et imuunsus teatud Covid-19 tüvede vastu saabub peale teist vaktsiinidoosi mõne nädalaga. Kuid kui vaktsineerida otsustavad ennast ainult üksikud inimesed, saab viirus kontrollimatult kogukondades edasi levida. Samas kui piisavalt palju inimesi on vaktsineeritud, jäävad haigestumispuhangud piiratuks ja kustuvad ilma suuremat kahju tegemata. Sellist olukorda kirjeldab rahvatervisetööstus karjaimmuunsusena.

Samas teadsuringkondades selgitatakse karjaimmuunsust mitmeti. Üks seletus on vaktsineerimise määr ja karjaimmuunsuseni võib jõuda juba enne 75 protsendist vaktsineerimismäära. Teine seletus karjaimmuunsusele on olukord, kus haiguse on läbi põdenud piisavalt palju inimesi hulgal, et uued haigestumised ei kujuta enam ohtu. Näiteks täna võib esineda üksikuid leetritesse haigestumisi, kuid ühiskonna jaoks need probleemiks ei ole.

Samuti ennustatakse, et enne 2023.–2024. aastat ei tasu loota pikamaa lennureiside taastumisele.

Toimetas Karol Kallas