Pagulased mahapõletatud Moria pagulaslaagri lähistel Kreekas Lesbose saarel. Foto: Scanpix

Euroopa Komisjoni väljakäidud uuest migratsiooniplaanist on kadunud kohustuslikud pagulaskvoodid. Edaspidi oleks riikidel võimalik oma “solidaarset kohust” täita ka läbi aktiivse rolli haaramise migrantide kodumaale tagasi saatmises. Samuti pakub Komisjon välja, et liikmesriigid saaks iga vastuvõetud pagulase eest ELi eelarvest kompensatsiooni, vahendab Guardian.

Edaspidi oleks liikmesriikidel valida kahe alternatiivi vahel – kas võtta ise pagulasi vastu või haarata initsiatiiv nende migrantide koduriiki tagasi viimise osas, kes pagulasstaatust välja ei teeni. Pagulaste vastuvõtmisest keelduvad liikmesriigid võivad katta ka “rinderiikides” – Hispaanias, Itaalias, Kreekas ja Maltal – rajatavate pagulaslaagrite ehituskulusid. Samuti on neil võimalus toetada rahaliselt neid riike, kust migrandivood pärinevad.

Komisjon pakub liikmesriikidele ka “präänikut” – iga vastuvõetud täiskasvanud pagulase pealt makstaks ELi eelarvest 10 000 eurot ning alaealise pealt 12 000 eurot. Kohustuslikus korras pagulasi vastu võtma aga enam ei pea.

Komisjonile jääks kava kohaselt siiski õigus kohustuslikke kvoote taastada, kui riigid ei ole nõus üldse mingil moel panustama. Täpsemalt rakenduks selline stsenaarium Reutersi info kohaselt siis, kui ülejäänud ELi liikmesriigid ei kata migrantide vastuvõtmise või tagasisaatmise osas kokku vähemalt 70% sellest migrandihulgast, mis aastas rinderiikidesse saabub.

Säärasel juhul saaks Komisjoni kava kohaselt sundida neid vastu võtma vähemalt 50% nö “õiglasest” arvust. Kui aga liikmesriik on võtnud vastutuse migrandi tagasisaatmise eest, kuid kaheksa kuud hiljem on see inimene endiselt ELis, peaks liikmesriik migranti seni enda territooriumil hoidma, kui ta tagasi saata õnnestub.

Kui liikmesriik kohustusi täielikult eirab, oleks Komisjonil õigus alustada rikkumismenetlust.

Äärmuslikul juhul, kui ELi peaks tabama 2015. aastaga sarnane migratsioonilaine, rakenduks kriisimehhanism, mille raames ei saaks liikmesriigid enam rahalise abiga oma kohustusi täita, vaid peaksid kas võtma migrante vastu või tegelema aktiivselt nende koduriiki tagasi saatmisega.

Komisjoni eesmärk on murda 2015. aastast püsinud patiseis. Mäletatavasti surus EL toona kvalifitseeritud häälteenamuse toel läbi kohustuslikud migratsioonikvoodid, mida aga Ungari ja Poola keeldusid aktsepteerimast. 2016. aastal blokeerisid kaks riiki reformiplaani,, mis oleks nõudnud pagulaste vastuvõtmisest keelduvatelt riikidelt nö solidaarsete maksete tasumist.

Mullu said üle 419 000 migrandi käsu EList lahkuda, kuid vaid 29% neist naases oma koduriiki. Uue kava üheks eesmärgiks on seda protsenti suurendada.

Migrantidega tegelevad MTÜd on rahulolematud. “Komisjon on andnud alla nende liikmesriikide survele, kelle ainuke eesmärk on Euroopas kaitset saavate inimeste arvu vähendamine,” kurtis Oxfami ELi osakonna juht Marissa Ryan.

Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson teatas aga, et uus plaan peegeldab muutunud reaalsust. “Enamik Euroopasse jõudjaid pole pagulased – kaks kolmandikku illegaalidest ei saa pagulasstaatust,” sõnas ta.

Reutersi teatel võib EL edaspidi keelduda viisade väljastamist pagulaste koduriikidele, kes keelduvad oma kodanikke tagasi võtmast. Hetkel saabub ELi aastas ligikaudu 1,5 miljonit võõramaalast, kellest 140 000 on illegaalsed pagulasstaatuse otsijad.

Migrandivoo eesliinil Kreeka teatas, et uus plaan tähendab tugevamat piirikontrolli ja “õiglast” jaotust vastutuse ja solidaarsuse vahel. Itaalia ja Ungari on aga ettevaatlikumalt meelestatud.

Toimetas Jaanus Vogelberg