Jaan Poska kirjutab alla Tartu rahulepingule, 2. veebruar 1920.

Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa hinnangul on ajalugu näidanud, et aatelised eesmärgid on meie rahvale ja riigile toonud suurimad võidud. Tartu rahu on kehtiv ka aastal 2021. Kõik katsed teise lepingu osapoole poolt seda asjaolu väänata, annavad tunnustust Eesti võidust, leiab Põlluaas Tartu rahu aastapäevale pühendatud postituses sotsiaalmeedias.

"Tartu rahuleping on Eesti Vabariigi sünnitunnistus. See on kinnituseks meie riigi juriidilisest järjepidevusest, kuid mitte ainult. Tartu rahuleping on ka meie riigi poliitiline ja moraalne võit, mis juhatas sisse omariikluse. Rahuleping ei sündinud kergelt, kuid tagas Eesti iseseisvuse ja puutumatuse," kirjutab riigikogu esimees Facebookis.

"Ränga Vabadussõja taustal oli oluline, et meie rahva julgeolek saaks kindlustatud ning et ükski sõja käigus toodud ohver ega kodumaa eest võideldud võitlus ei oleks asjata. Peame ka täna järjekindlalt rõhutama, et Tartu rahuleping ei ole üksnes ajalooline dokument," nendib Põlluaas.

Põlluaas tuletab meelde, et Eesti Vabariigi järjepidevus ei ole katkenud ning Tartu rahu on kehtiv ka aastal 2021. "Kõik katsed teise lepingu osapoole poolt seda asjaolu väänata, annavad kinnitust meie suurest võidust nii lahinguväljadel kui lepingu tingimuste läbirääkimistel ning muidugi diplomaatilisest meisterlikkusest. Sellest on meil palju õppida ka tänapäeval," toonitab Põlluaas

"Tartu rahulepingu aastapäev on meie riigi au ja rahvuslikku eneseuhkust ülistav tähtpäev. See on pidupäev, mis tähistab Eesti astumist rahvusvahelisse, vabade riikide perre."

Riigikogu esimehe hinnangul on ajalugu on näidanud, et just aatelised eesmärgid on need, mis on meie rahvale ja riigile toonud suurimad võidud.

"Soovin, et lähtuksime Eesti iseseisvuse ja suveräänsuse ideaalist ka täna. Nii ootavad mitmedki suured võidud meid alles ees! Elagu Eesti," soovib riigikogu esimees Tartu rahu aastapäeval.

Toimetas Markus Järvi