Konservatiivne avalikkus ootab erakonna Isamaa liidritelt selget seisukohavõttu – kas nõutakse koos teiste konservatiividega „homoabielu" võimaldava seaduse tühistamist või lepitakse abieluinstitutsiooni ümbermääratlemisega revolutsiooniliste jõudude poolt, eelistades käimasolevas kultuurisõjas aidata vaenlast, leiab kolumnist Veiko Vihuri.
Kuigi kevadel oli kogu opositsioon abieluinstitutsiooni ümberdefineerimise vastu, on tänaseks selge, et Keskerakond ei soovi võimuliidu poolt usaldushääletuse abil läbi surutud seadust tagasi pöörata. Seda on öelnud nii Keskerakonna endine esimees Jüri Ratas kui uueks juhiks valitud Mihhail Kõlvart.
„Mina isiklikult pean õigeks, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Praegu oleme uues situatsioonis, riigikogu otsusega kehtib Eestis abieluvõrdsus. Keskerakond ei hakka seda tagasi pöörama, arvan, et ükski erakond ei hakka," ütles Ratas Eesti Päevalehele antud usutluses.
„Mina arvan, et see ei olnud õige otsus, eriti see, kuidas seda suruti peale. Aga ma saan aru, et ühiskonnas tekitada veel täiendavaid pingeid sellega, et mingit õigust tagasi võtta, mis oli kunagi antud, ei ole õige," on öelnud Kõlvart.
Keskerakonnaga on asi niisiis selge. Nende valijad, kel on sotsiaalselt konservatiivsemad hoiakud või kes loodavad oma lemmikust vastukaalu Reformierakonnale, saavad igal juhul petta. Meenutagem, et Keskerakond oli alguses kooseluseaduse vastu, ent hakkas siis takistama selle tühistamist. Keskerakond oli aastaid kriitiline elektroonilise hääletamise suhtes, ent ei poolda nüüd selle kaotamist. Jne, jne.
Erakond Isamaa on alates Helir-Valdor Seedri esimeheks saamisest aastal 2017 võtnud retoorikas rahvuskonservatiivse kursi. Seda suunda näib jätkavat ka erakonna uus juht Urmas Reinsalu. End esitletakse tõeliste, tasakaalukate konservatiivide ja mõistlike rahvuslastena, vastandudes EKRE-le kui käremeelsetele populistidele, kes justkui ei oska end heas seltskonnas viisakalt ülal pidada.
Lõppude lõpuks loevad siiski teod, mitte sõnad. Kas Isamaa toetab ja nõuab abielu moonutamise otsuse tagasipööramist? Erinevalt EKRE-st, kes on seda selge sõnaga lubanud, ei meenu mulle, et ükski Isamaa poliitikutest oleks sellest kõnelenud. Pigem jääb EKRE esimehe Martin Helme ülevaatest möödunud nädalal aset leidnud poliitilistest kohtumistest riigikogus mulje, et Isamaa on leppinud „homoabieluga", sest kord vastu võetud seadusi tagasi ei võetavat.
Sellest väitest on tegelikult raske aru saada. Seadusi muudetakse kogu aeg, näiteks muudetakse maksuseadusi ja ei küsita, kuidas inimesed hakkama saavad. Praegune riigikogu koosseis võttis tagasi vaid mõne kuu eest suurtele peredele antud toetused.
Abielu muutmisele n-ö sooneutraalseks institutsiooniks pole ühiskonnas ülekaalukat toetust, see ei olnud valimiste teema ning valijate toetust selleks küsisid vaid sotsid ja Eesti 200 (kui valimisprogrammi kirja pandud punkti saab üldse käsitada küsimisena, sest debatti sel teemal üles ei võetud). Abielu muutmise otsus suruti parlamendis läbi ainult seetõttu, et Reformierakond muutis meelt ja otsustas oma võimupositsiooni ära kasutada, ehkki niisugune käitumine on vastuolus demokraatia põhimõtetega, mis eeldavad ausat arutelu ja valijatelt selgesõnalise toetuse küsimist oma programmilistele punktidele.
Ma ei näe ühtki põhjust, miks peaks meie ühiskonnas teatud poliitiliste jõudude taolist destruktiivset käitumist sallima, aktsepteerima ja premeerima, öeldes, et kord vastu võetud otsuseid ei muudeta. Rääkimata sellest, kui seejuures öeldakse end olevat seisukohal, et traditsioonilise abielu lammutamine on halb.
Arvan, et konservatiivne avalikkus ootab erakonna Isamaa liidritelt selget seisukohavõttu – kas nõutakse koos teiste konservatiividega „homoabielu" võimaldava seaduse tühistamist või lepitakse abieluinstitutsiooni ümbermääratlemisega revolutsiooniliste jõudude poolt, eelistades käimasolevas kultuurisõjas aidata vaenlast. Kõne all ei ole maksupoliitika nüansid, vaid ühiskonna alusinstitutsioon, mida kaitseb põhiseadus.