Erakonna Isamaa aseesimees ja välisminister Urmas Reinsalu rääkis SAPTK poolt 4. novembril 2022 Tallinnas, Õpetajate Majas korraldatud konverentsil "Kuidas tagada konservatiivne pööre?", et konservatiivne poliitika peab ennekõike olema väärtuspoliitika.
Armas rahvas, kas alguses oli vaim või aine? See on küsimus nii teoloogia kui ka filosoofia valdkonda kuuluvalt. Kuid veelgi praktilisemalt on selle küsimuse tuletis seotud poliitikaga ja poliitilise filosoofiaga.
Kas materialism ja materiaalsed suhted ühiskonnas määravad ühiskondlikud suhted või ühiskondlikud suhted määravad materiaalsed olud? See on põhimõtteline küsimus puudutavalt marksistlikku, materialistlikku maailmanägemust ja väärtuspõhist, materialistlikus käsitluses idealistlikku maailmanägemust.
Kas inimene on oma vaba tahtega oma oleviku ja oma tuleviku peremees ja on võimeline ise oma olusid kujundama nii nagu ta oma kõlbelistest tõekspidamistest seda heaks arvab? Või vastupidi, kas me oleme üksnes sotsiaalsete olude, erinevate relatiivsesse keskkonda asetatud materiaalsete huvide ja sisemiste tungide mängukannideks? Ja see on väga põhimõtteline ideoloogiline ja maailmavaateline lähtekoht konservatiivse pöörde küsimuse sõnastamisel.
Ja minu vastus on ühemõtteliselt selge: inimene on oma valikute peremees. Ja selle lähtekoha kaheks eelduseks on esimene seisukoht, et objektiivne tõde on olemas. Meid püütakse kontekstualiseerida selliselt, et kõik on relatiivne, kõike võib kahtluse alla seada ning objektiivse tõe olemasolu on samuti relativistlik käsitlus. Ma arvan, et selge väärtusbaasiga poliitika jaoks on see sügavalt eksitav mõte.
Ja teiseks on oluline aru saada, et kui inimesed on oma valikutes vabad, siis nad on oma valikutes vabad nii head korda saatma kui ka kurja korda saatma. Nii üksikindiviidina, sest me kõik teame, et meis endis, meie südames ka tänasel hetkel võitlevad hea ja kuri. Ja me teame ka seda, et niisamuti on ka riikides ja ühiskondlikes kooslustes, kus võib teinekord saavutada ülekaalu kurjem või teinekord parem ja õilsam motiiv.
Ning mis on selle maailmavaatelise valiku puhul oluline selleks, et kuri taganeks ja hea võidutseks, on lähtekoht, et nii nagu on olemas objektiivne reaalsus ja tõde, nii on olemas ka objektiivselt hinnatav hea ja vooruslik ning objektiivselt hinnatav kuri ja paheline.
See tähendab seda, et inimeste lähtekoht oma valikute kujundamisel, poliitiliste valikute kujundamisel, tegelikult taandub sellele, kuidas vooruslikku maksma panna ja kuidas kurja sundida taanduma. Ja väga oluline on ka see, et see asetab moraalse kohustuse kurja tõrjumiseks igaühele – igaühel on vastutus kurja tõrjuda ja soodustada vooruslikkust.
Toimetas Martin Vaher