Moskva-meelse Interrinde pooldajad püüavad tungida Toompea lossi, 15. mai 1990. Foto: Eesti Filmiarhiiv

Riigikogu liige Marko Mihkelson (IRL) leiab Postimehes ilmunud artiklis, et laulvast revolutsioonist saadik pole olnud sellist survet Eesti identiteedile ja julgeolekule nagu praegu. Mihkelson meenutab ühelt poolt Interrinde rünnakut Toompea lossile 1990. aastal ja teisalt Varro Vooglaiu, Jaan Kaplinski ja EKRE tänaseid seisukohti.

Kui 15. mail 1990 ründas Toompea lossi ja Eesti iseseisvuspürgimusi Moskva-meelne Interrinne, siis täna ei ründa Eestit mitte keegi peale meie endi. Mihkelsoni sõnul kõlavad täna läbiva joonena sellised mõtted, justkui suruks läänemaailm meile peale võõraid väärtusi ning Eestil oleks mõistlikum suveräänsena hoida hoopiski Venemaa tiiva alla, teisalt on poliitilisse debatti lisandunud väljend “Euroopa väärtuste malakas”.

“Selles kontekstis asetub Eestis toimuv lühinägelik või mõnel juhul küüniliselt pahatahtlik rünnak meie vabaduse põhialuste vastu täiesti uude perspektiivi” kirjutab Mihkelson. “Jurist Varro Vooglaid peab Eesti loomulikku soovi julgeolekutagatiste järele ei millekski enamaks kui arguseks, nõrkuseks, haletsusväärseks hädisuseks ja posttraumaatiliseks neurootiliseks alaväärsuskompleksiks.”

EKRE-le heidab Mihkelson ette seda, et rahva tunnetel hoolimatult ratsutav erakond on seadnud üleüldse kahtluse alla Eesti kuulumise Euroopa Liitu, kutsudes üles korraldama sellekohast referendumit.

Marko Mihkelson näeb Eesti julgeoleku ja vabaduse tagatisena tugevat ja ühtset Euroopa Liitu, mille püsimise nimel saab Eesti palju ära teha, lisades Euroopa identiteedi püsivas loomeprotsessis oma kaine kaalutluse maailmast ning vabaduse hinnast. Euroopa väärtusruumi aluseks olev õigusriiklus ja põhiseaduslik kord on Mihkelsoni hinnangul need raamid, milles seletatakse lahti ka sallivuse ja solidaarsuse tähendus tänases maailmas.

Loe lähemalt siit.