Põllumehed: ebavõrdne konkurents suretab kohalikud toiduainetootjad välja

Nopri talu peremees Tiit Niilo. Foto: Scanpix

20. novembri Riigikogu istungil üles astunud Nopri talu peremees Tiit Niilo tõi oma kahekümneminutilises ettekandes välja põllumajanduse tumeda tuleviku ja realiseerimata potentsiaali.

“Peame muutuma kontseptuaalselt, muidu kärvame kõik ühekaupa. Kuna kohe hakkab uus rahastamisperiood, siis on ettepanekuteks ja muudatuste tegemiseks õige aeg,” edastas Niilo riigikogu kõnepuldis üleskutse.

Ebavõrdne konkurents sööb kohalikud tootjad välja

Olukorda maal näitlikustab kasvõi Nopri enda olukord. Põllutootmisel on 550 hektarit maad, 220 lehma, müügikäive 1,5 miljonit eurot ja kasum – null. See on olukord, kuhu ebavõrdne konkurents kohaliku põllumehe on viinud.

Niilo sõnul on kalleid tooteid Eestimaa tarbijale raske müüa. Stockmanni läheb vaid 4 protsenti kogu talu toodangust. Ülejäänud 96 protsenti konkureerivad hinnarallis kõikide teiste tootjatega, sh odavama välistootjaga.

“Eesti peaks väärtustama puhast loodust ja tervislikku toitumist. See on Nopri oluline ideoloogia olnud juba aastaid,” märkis Niilo.

Uus põllumajandus- ja kalanduseelnõu Niilo sõnul olukorda ei päästa. Selle järgi peaks aastaks 2030 mahetoodangu eksport peaks kasvama 30 miljoni euroni aastas.

“Tegelikkuses pole mahetoodangu jaoks täiendavat kulu võimalik võtta. Nopri seetõttu mahetoodetest ongi loobiunud, kuna me ei suuda toota niigi kallile turule eksklusiivset toodet,” põhjendas ta.

Tööjõupuudus kimbutab ka põllumehi

Teine murekoht on töötajate puudus, mis painab juba pikemat aega kogu Eesti majandust. Nopris on tööl küll ukrainlasi, venelane, kuid mitte ühtegi eestlast. Töötajate leidmiseks algatati 2012. aastal isegi “Tule maale” projekt. Nagu näha, siis tänaseks ilma märkimisväärsemate tagajärgedeta.

“Oleme 27 aastat teinud tööd ja aeg on jätta tehtu järgmisele põlvkonnale. Kui nemad seda üle ei võta, siis kohaliku Eesti toidu tootmine ei jätku,” võttis Niilo lähituleviku stsenaariumi kokku.

Pealegi on maailmas ärganud teadlik tarbija, kes nõuab puhast sööki ja keskkonda. Eestil peab olema oma nokia, mis meid teistest eristab, kuid meid endid ühendab.

Viimaks tõstatas Niilo põllumajanduse realiseerimata potentsiaali.

Näiteks CO2 kaubandusse maakaid (Niilo enda väljend – toim) kaasatud pole, kuigi oleks võimalus aidata. Samuti on metsakorje alalt kasutamata 90 protsenti selle väärtusest. Sellisel moel toodetud lisandväärtust on võimalik toota nagu metsast endast.

Tiit Niilo ettekanne 1:39:28 kuni 2:01:41

KAMPAANIA JÕUDIS EESMÄRGINI!

Täname siiralt kõiki toetajaid!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA