Rohkem kui aasta tagasi ratifitseeris Riigikogu Rail Balticu leppe. Tegelikkuses pole Euroopa Komisjoni eksperdid selle tasuvusuuringut siiani heaks kiitnud. Tasuvusanalüüsi pole neile hindamiseks veel isegi saadetud. Kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal räägib Objektiivile, mis projektist vahepeal saanud on.
Humala sõnul on majandus- ja taristuminister Kadri Simson väitnud, et Euroopa poolt on projekt heaks kiidetud. Kuigi päris nii see ei ole.
"Euroopa Komisjoni liikuvuse peadirektoriaadi üks direktoritest väitis vaid, et neil pole põhjust tasuvusuuringus kahelda. See tähendab, et läbiviija on usaldusväärne ja hange teostati vastavalt juhenditele. Aga tegelikku tasuvust pole selleks loodud ekspertide paneel veel jõudnud hinnata," rääkis Humal Objektiivi stuudios.
Paneel koosneb paarikümnest inimesest, projekte laekub neile aga tuhande ringis. See ei loo väga palju võimalusi viimase kui ühega neist põhjalikult tutvuda. Pealegi Euroopa Komisjon usaldab liikmesriike, sest miks peaks keegi tahtma ette võtta projekti, mis pole kasulik.
Otsused ei ole läbipaistvad
"Protsess pole läbipaistev, otsused on tehtud varjatult. Mõne üksikud protokollid, mis meil on õnnestunud kätte saada näitavad, et majandusministeeriumi ametnikud on esitanud valeandmed," sõnas Humal.
Ühtlasi heitis Humal ette dialoogist hoidumist. Nagu Tartu tselluloositehasegi puhul hoidub peaminister rahvaga kohtumisest. Kuigi vastumeelt väljendavate kodanike allkirjade hulk on muljetavaldav.
"Nad hoiavad ametnike müüri varju. Näiteks Kadri Simsoniga suhtlesime aasta tagasi. Kokku 20 minutit. President Kersti Kaljulaid on avalikult öelnud, et pooldab Rail Balticu projekti. Kuid keelas meie vestluse kõiki punkte avaldada," rääkis Humal.
Üks suurimaid vigu kogu projektis on Humala sõnul veoautode saaste mõju valearvutus. Meile väidetakse, et kui kaup liigub maanteelt raudteele, siis väheneb ka keskkonnasaaste mõju. Tegelikkuses ei ole arvestatud, et meie veokimargid pärinevad möödunud sajadist ja nende saastetegur on oletatust kõrgem.
Praeguseks on Rail Balticu vastu ka kohtusse pöördutud. Tõsi, kogu projekti vastu suurt midagi ette võtta ei saa. Küll on seda tehtud maakonnaplaneeringu vaidlustes.
Lõplik hind kordades kallim
Humala sõnul tuleb arvestada, et päeva lõpuks kujuneb selliste projektide lõppmaksumus kordades kallimaks kui esialgu planeeritud.
2007. aastal hinnati Rail Balticu hinnaks 450 miljonit eurot. Nüüdeks on see tõsunud 1,6 miljardi euroni. Humala sõnul kallineb lõpphind kindlasti veelgi, kui läheb ehituseks. "Kui raudtee valmis, tuleb koos sellega ehitada välja ka Helsingi tunnel. Viimane pole halb, kuid kallis kahtlemata," leidis ta.
Viimaks pole välistatud, et ühel hetkel saab raha või ind otsa ja suurejooneline Rail Baltic jääbki poolikuks õudusunenäoks kulgema läbi Eestimaa metsade ja asustuste.
Analoogne näide on Inglismaa-Prantsusmaa vaheline tunnel. Peale valmimist ei suutnud see teenida piisavalt palju reisjaid. Tuli ehitada juurde kiirliin Londonisse. Londoni ja põhjapoolsete linnade vahelise liiklustee jätkuks hakati viimaks ehitama High Speed 2 kiirteed.
"Selle eelarve oli 100 miljardit ja vastuseis sama, mis meil Rail Balticule. Valitsus pole selle ehitustegevuse peatamise üle suutnud veel otsustada. Kuigi analüüsid näitavad vigu ja selle tõttu jäävad paljud raudteed korda tegemata. Alguses oli projekti hinnaks planeeritud 11 miljardit, nüüd on sellest saanud 100-miljardiline ehitus," rääkis Humal.
Toimetas Lennart Käämer
Puust ja punaseks (2. osa): Rail Balticul kauba vedamine Eestist Euroopasse oleks mõttetult kallis