Kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust juht Priit Humal. Foto: Scanpix

Kuigi avalikkusele on üritatud jätta muljet, et Rail Balticuga läheb kõik hästi, selgub riigikontrolli aruandest, et ajakavast on oluliselt maha jäädud ja peasüüdlane on selles Eesti, osutab kodanikuliikumine Avalikult Rail Balticust.

Seejuures on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM)i ametnikud riigikontrollile kinnitanud, et juhul, kui Euroopa Liidu toetus peaks oluliselt vähenema või projekt venima, ehitatakse Rail Baltic kunagi valmis ka Balti riikide oma raha eest (vt riigikontrolli aruande punkt 39).

Kodanikuühenduse Avalikult Rail Balticust juhi Priit Humala sõnul on sümboolne, et riigikontrolli aruanne algab Ellen Niidu luuletuse sõnadega „Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh…” “Kuidas see lugu lõppes, teame me kõik,” osutab Humal.

Riigikontroll osutab oma aruandes, et hanked on hilinenud rohkem kui kaks aastat ning viitab aruandes juba eraldatud Euroopa toetuste kaotusele. Riigikontroll nendib, et selle vältimiseks taotletaksegi tähtaegade edasilükkamist (punkt 79).

“Henrik Hololei kuulus lause “Use it or lose it” tähendab seda, et projekti tegevuste viibimisel jäädakse toetusest ilma. Sama juhtus juba eelmise EL-i eelarveperioodi lõpus, kui Rail Balticu maakonnaplaneeringuteks ettenähtud Euroopa Liidu toetus jäi venimise tõttu kasutamata ning arved tuli maksta Eesti maksumaksjatel,” märgib Humal.

Ta lisab, et “Hololeil on õigus selles, kui ta ütles, et ajaline mahajäämus on vaja tagasi teha. See on ainuke võimalus mitte kaotada eraldatud raha,” ent ” samas on arusaamatu, kuidas õnnestub nüüd nelja aasta tegevused teha kahe aastaga, kui siiani on suudetud kahe aasta tegevusi teha nelja aastaga.”

Rail Baltic maksumaksja raha eest?

Majandusministeeriumi ametnike arvates ehitavad Balti riigid Rail Balticu valmis ka Euroopa LIidu toetuse olulise vähenemise korral maksumaksja raha eest. Seni on poliitikud avalikult väitnud vastupidist. MKMi ametnike väitel on Balti riigid võtnud endale kohustuse Rail Baltic igal juhul valmis ehitada, isegi kui selleks kulub rohkem aega ja maksumaksja raha (punkt 39).

MKMi ametnike väitel on Balti riigid võtnud endale kohustuse Rail Baltic igal juhul valmis ehitada, isegi kui selleks kulub rohkem aega ja maksumaksja raha.

Riigikontroll on toonud välja ka Rail Balticu rahastamise kõige nõrgema koha (punkt 25): EL ei taga projekti rahastust, vaid see sõltub iga ükstiku taotluse esitamise hetkeolukorrast.

“Seega tuleb nõustuda Riigikontrolli hinnanguga, et ainuke kindel viis Rail Balticut rahastada on näha kogu projekti mahus vahendid ette Balti riikide eelarves,” nendib Humal.

„Kas Eesti vajab sel juhul uut kiirraudteed, millel on Eesti pinnal vaid vähesed halvasti paiknevad peatused või on mõistlik sama raha eest valmis ehitada Tallinna-Tartu maantee ja kaasajastada riigisisesed raudteeühendused, mida ka kordades suurem arv Eesti elanikke saab kasutada? See on küsimus, mille üle ei ole täna sisuliselt arutletud.

CEF fond toetab taristuprojektide ehitamist, sealt küsib Eesti raha Rail Balticu tarbeks ja seetõttu ei küsita raha teisteks ühendusteks, kuna raha lihtsalt ei jätku kõigeks.“

Kes vastutab?

Riigikontroll pole hinnanud, kas ajagraafikust mahajäämus on  tingitud ainult ebapädevatest juhtidest või on olulisel kohal ka projekti tõukajate ebareaalsed eesmärgid nii tähtaegade kui projekti tulemuste suhtes.

Jutul, et me suudame Euroopa raha eest rajada enneolematult kiiresti uue kaupade ja reisijate liikumise koridori, pole tegelikkusega midagi ühist, osutab Humal.

ARB osutab, et riigikontrolli aruandest ei kajastu hinnangut selle kohta, kas vastutus sadade miljonite raiskamise eest jääb riigivastutuse seaduse kohaselt majandusministrile või kantslerile.

Toimetas Varro Vooglaid