Kolumn: Toompea kevad 2019
EKRE on Eesti poliitikas esitanud väljakutse senisele nomenklatuurile ja Brüsseli domineerimisele.
EKRE on Eesti poliitikas esitanud väljakutse senisele nomenklatuurile ja Brüsseli domineerimisele.
Eesti pseudoliberaalne pseudodemokraatia on kui vähkkasvaja, mille mürgised siirded hävitavad meie riigi ja ühiskonna elujõudu.
EKREIKE-koalitsioon toob endaga kaasa välismaa telekanalite ärakeelamise, kohustuslikud tõrvikurongkäigud, Vabaduse väljaku nimetamise Võidu väljakuks ning feministide ja vasakrahva avalikud nüpeldamised, hoiatab Objektiivi uus erikolumnist, kolmekordne soovahetaja, gender-XZ-biseksuaalneutraal ja Tallinna Ülikooli feministliku tantsuteraapia õppejõud Kenny Pajuotsast-Potsatas.
Konservatiivide hääl on ühiskonnas üha tugevamani kõlama hakanud ja leiab ka üha suuremat vastukaja.
Eesti rahvas seisab taas küsimuse ees: kas olla moonakas või peremees?
Kooseluseadusel ja teistel sarnastel propagandaüritustel pole midagi pistmist homoseksuaalide õiguste või eraelu kaitsmisega, vastupidi: geiagenda ja LGBT-liikumise agressiivne propaganda tirib homoseksuaalide eraelu eredasse rambivalgusse, kasutab neid poliitilise võimu saavutamiseks alatult ära ja tallab nad seejärel jalge alla, kirjutab Malle Pärn.
Eeldatavasti riikliku taustaga anonüümne blogi ei peaks avalikkusele pakkuma oma meediaanalüüsi enne, kui ennast lugejatele korralikult esitletakse ning oma taust ja eesmärgid lahti räägitakse.
Ajakirjandus ja meedia ei tohi kaubitseda vaimsete narkootikumidega.
Meil on aeg tõusta, sest tänane agressiivsest, kategoorilisest pealiskaudsusest ja hävitavast ideoloogiast kantud naiste marss on järjekordne eesti rahva ja selle elutöö näkku heidetud kinnas.
Eesti Päevalehe arvates püüavad populistid diskrediteerida demokraatliku ühiskonna institutsioone.