Kolumn: kolm inimhingele kasulikku asja: paast, palve ja piht
Läänekiriku suure paastu aeg hakkab peagi lõppema, õigeusklikel see alles algas sel nädalal, põhjuseks on erinevad kalendrid, mille järgi kirikud elavad.
Läänekiriku suure paastu aeg hakkab peagi lõppema, õigeusklikel see alles algas sel nädalal, põhjuseks on erinevad kalendrid, mille järgi kirikud elavad.
Objektiivi peatoimetaja ja kolumnist Veiko Vihuri kirjutab vastuseks väitele, mille kohaselt armastavad just diktaatorid rahvahääletusi, et kui rahvast peetakse ühiskonnaelu suunamisel ebausaldusväärseks, siis on demokraatial põhinev ühiskonnakorraldus tervikuna ebalegitiimne.
Kolumnist Malle Pärn kirjutab, et demokraatlik valitsus peab teenima oma rahvast ning on kohustatud arvestama ka nendega, kes hääletasid teiste parteide poolt, sest ka nemad on rahvas.
Kolumnist Roland Tõnisson mõtiskleb kolme inimpõlve taguste pöördeliste aegade üle Eesti riigi ajaloos ja meenutab Tammsaare sõnu 1939.
Kolumnist Malle Pärn küsib, kuidas saab kohus kaaluda "tuntud pedofiili" vanglast vabastamist".
Martin Vaher kirjutab oma kolumnis, et kunst on lakanud teenimast oma loomuomast ülesannet ülistada kõrgeid vaimseid ideaale ja ülendada inimese hinge, mis omakorda on sillutanud teed nihilismi võidukäigule ühiskonnas.
Me kõik tahame inimväärset elu ja võrdseid võimalusi, aga erinev on ettekujutus sellest, kuidas tuleks ühiskonna elu korraldada, et need eesmärgid tegelikult täituksid, kirjutab kolumnist Malle Pärn.
Objektiivi kolumnist Martin Vaher kirjutab, et sõnad avavad, ent samas ka annavad tähendusi ning mõned sõnad teevad seda tabavamalt kui teised, mistõttu kätkeb kaasajal vohav sõnade väärkasutus ja lahtisidumine oma olemuslikust tähendusest endas suuri ohte.
Kuigi näib, et osa IRL-i fraktsiooni liikmetest on teatud tingimustel valmis toetama kooseluseaduse läbisurumise lõpule viimist, et "eluga edasi minna", saab ainsaks mõistuspäraseks ja eetiliseks lahenduseks olla see, et kooseluseaduse nime kandev nurisünnitis tühistatakse, kirjutab Veiko Vihuri.
Kooseluseadus koos oma rakendusaktidega on endiselt päevakorral ning kolumnist Malle Pärn küsib, kas poleks siiski olulisem tegelda enne kõigi inimeste õigustega ja siis alles hakata vaatama erilisi gruppe ja nende isiklikke õnnevajadusi.