Hea Uus Ilm, "sooelukad" ja USA Eesti suursaadik
Ameerika Ühendriikidel pole pärast 2018.
Ameerika Ühendriikidel pole pärast 2018.
Oktoobris kinokassa rekordi murdnud menufilm Jokker on vaatajate poolt palavalt kiidetud, ent liberaalses peavoolumeedias kriitikute poolt laidetud ja kardetud.
Viis aastat tagasi vassides vastu võetud poolik kooseluseadus polnud muud kui rahva igapäevaellu maandunud revolutsiooni rusikas, mis kuulutas sõda: lakkamatuid muutusi, millega ühiskonna alusväärtused pea peale pöörata, inimesed omavahel tülli ajada ja meie laste hingedesse haiglaseid väärarusaamu istutada, räägib Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi nädalakommentaaris.
Ühiskonda pole lõhestanud mitte need, kes on asunud perekonna ja abielu kaitsele, vaid need, kes on rahva enamuse tahtest ja ausa poliitika põhimõtetest jõhkralt üle sõites perekonda rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena lammutada püüdnud, meenutab Objektiivi toimetus juhtkirjas kooseluseaduse vastuvõtmist viis aastat tagasi.
Roheline ideoloogia on kui arbuus – pealt roheline, seest punane.
Oludes, kus lääneiigid ei ole enam ammu kõigest seadusliku korra tagajad, vaid haaravad endale üha enam ja enam vastutust kodanike heaolu eest, samaaegselt laiendades kontrolli meie elude üle, ei pruugi kaugel olla aeg, kus ka Eesti riigiaparaat hakkab jõuliselt oma kombitsaid perekonna- ja eraellu ajama, kirjutab Oto Tuul kommentaariks "Kuuuurija" poolt avalikkuse ette toodud lastekaitse.
Lääne postkristlikes ühiskondades tuleb kristlastel taas taluda süüdistusi, et nad ei jaga üldtunnustatud humaanseid väärtusi.
Objektiivi stuudios on Andres Raid, kellega räägime nii äsja hingusele saadetud Tallinna Televisioonist kui ka Eesti meediamaastikust laiemalt.
Sõnad nagu "sallivus", "ksenofoobia", "homofoobia", "tolerantsus" ja "demokraatia" ei olegi mõeldud selgete piiride ja määratletud sisuga mõistetena, vaid ebamääraste ja poolreligioossete tootemitena, mille eesmärgiks on tekitada modernses metslases masside teadvust suunavate üksmeele meisterdajate poolt kontrollitud tunnete laviin ning kutsuda seeläbi üles soovitud käitumine, kommenteerib Markus Järvi Lauri Vahtre suurepärast artiklit Postimehes.