Oludes, kus lääneiigid ei ole enam ammu kõigest seadusliku korra tagajad, vaid haaravad endale üha enam ja enam vastutust kodanike heaolu eest, samaaegselt laiendades kontrolli meie elude üle, ei pruugi kaugel olla aeg, kus ka Eesti riigiaparaat hakkab jõuliselt oma kombitsaid perekonna- ja eraellu ajama, kirjutab Oto Tuul kommentaariks "Kuuuurija" poolt avalikkuse ette toodud lastekaitse.
Lääne postkristlikes ühiskondades tuleb kristlastel taas taluda süüdistusi, et nad ei jaga üldtunnustatud humaanseid väärtusi.
Objektiivi stuudios on Andres Raid, kellega räägime nii äsja hingusele saadetud Tallinna Televisioonist kui ka Eesti meediamaastikust laiemalt.
Sõnad nagu "sallivus", "ksenofoobia", "homofoobia", "tolerantsus" ja "demokraatia" ei olegi mõeldud selgete piiride ja määratletud sisuga mõistetena, vaid ebamääraste ja poolreligioossete tootemitena, mille eesmärgiks on tekitada modernses metslases masside teadvust suunavate üksmeele meisterdajate poolt kontrollitud tunnete laviin ning kutsuda seeläbi üles soovitud käitumine, kommenteerib Markus Järvi Lauri Vahtre suurepärast artiklit Postimehes.
Kaotades kristliku religiooni, kaotab lääs ka inimesi rahvaks ja ühiskonnaks siduva ühise moraalse orientiiri, et igaüks eraldi ja samal ajal kõik üheskoos liiguksid vaimse kasvamise poole, tõdeb Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Öelge, kas ma olen ksenofoob ja rassist, kui ööseks oma maja välisukse lukku keeran?
Tähtsaim rahva tervise näitaja on sündimus.
Tallinna Ülikoolis politoloogiat õpetava Tõnis Saartsi poolt hiljutises artiklis maalitud pilt, nagu oleks Eesti ja teiste Ida-Euroopa riikide rahvuslikult ja konservatiivselt meelestatud jõud alustanud mässu lääne vastu, moonutab reaalsust ega võta arvesse, et ka läänes endas leiavad aset täpselt samadel alustel toimuvad vaidlused ja vastandused, sedastavad Markus Järvi ja Varro Vooglaid seekordses saates "Fookuses".
Arenevates riikides on kasvav hulk süsinikuheitmeid industrialiseerimise ja seekaudu elamisväärse elustandardi leviku paratamatu tagajärg.
