Jüri Kotšinev: kas töllid ja maukad on Eesti Nokia?
On asju, mis on tähtsamad kui elu.
On asju, mis on tähtsamad kui elu.
Kersti Kaljulaid on oma sooja naeratusega vahetult enne taasiseseisvumispäeva radikaalse skandalisti kõrval seistes saatnud taasiseseisvunud Eestile omapoolse sõnumi, et Eesti riigi ja põhiseaduse alusväärtuste üle ilkumine, naiste roppude sõnadega sõimamine ja verbaalne vägivallatsemine "on igati okei", kui seda tehakse progressiivsete väärtuste ja liberaaldemokraatia vaimus, kirjutab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Me elame kuidagi väga selgelt kahestunud maailmas.
Kuskil on Eesti arengute kavandamine jäänud tõkke taha – strateegiat ei ole arengudokumentide hulgaski, kirjutab meditsiinidoktor Jaak Uibu.
Mis saab kord Eesti Vabariigist?
Sada aastat tagasi, 16.
Eurokarjerist hakkab taguma oma endistele rahvuskaaslastele pähe eurotõdesid kogu raha eest, tümitades rumalate pärismaalaste poolt valitud pimedat võimu, aborigeenide koledat kultuuri, võikaid peretraditsioone, mõttetut sugu ja natsilikku koduarmastust, taguma ennast vastu rinda ja hüüatama, et meie peame rohkem pingutama, kirjeldab Ivan Makarov immigratsioonipropagandat Eestis.
Viieaastane poiss Cannon Hinnant sõitis 9.
Kas kõik kristlased Eestis, kes peavad kinni traditsioonilisest kristlikust usust ja kristlikest väärtustest, ajavad Kremli asja, nagu saab järeldada Harri Tiido sõnadest, küsib kolumnist Veiko Vihuri arvamusloos, mida Rahvusringhäälingu portaal keeldus avaldamast.
Euroopa liit ja selle võimuorganid on igasuguse demokraatlikku vastutust kandva organisatsiooni ja institutsiooni vastandid.