Miks käituvad mõned Eesti patrioodid pigemini USA patriootidena, hõisates rõõmust iga järjekordse raketirünnaku üle, ning mis pistmist on eesti rahvuslastel ja konservatiividel Lähis-Idaga, mis ei puutu vahetult meie rahvuslikesse huvidesse, küsib kolumnist ja teoloog Veiko Vihuri.
Liberaalidel ei ole praegu mingit õigust konservatiividele "reljeefset retoorikat" ette heita, manitseda neid viisakusele, kui nad ise käituvad nagu viimased laadalised või kõrtsikaklejad, toonitab oma arvamusloos Malle Pärn.
Arvestades USA võimude ulatuslikku valetamise ajalugu oma eelnevalt planeeritud sõjaliste agendade edendamiseks, tuleks ka Iraani tippkindral Qasem Soleimani atentaadi põhjenduste osas lähtuda eeldustest, et USA valitsus valetab ning et tõendamiskohustus lasub süüdistaval osapoolel, leiab ajakirjanik Caitlin Johnstone.
Erinevalt akadeemikutest tuleb poliitikutel lähtuda USA välispoliitiliste sammude tõlgendamisel mitte erapooletust õigluse ideaalist, vaid sellest, mis on Eesti huvides, selgitas Jaak Madison USA-Iraani konflikti puutuvate erimeelsuste arutamisele keskendunud vestluses Varro Vooglaiuga.
Kui kiita heaks USA poolt teiste riikide kõrgete ametiisikute mõrvamine, siis tuleb tunnistada, et samasugune voli on ka teistel (suur)riikidel, sealhulgas Venemaal, tõdeb Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Kersti Kaljulaiu hiljutised avaldused, nagu oleks ohuks põhiseaduslikule korrale mitte ainult ametis olev valitsus, vaid ka homoideoloogia kehtestamise vastased meeleavaldused, peegeldavad autoritaarseid kalduvusi ja täiesti ebaadekvaatset arusaamist presidendi rollist Eesti poliitilises süsteemis, tõdevad oma kommentaaris Varro Vooglaid ja Veiko Vihuri.
President Kersti Kaljulaiu poolt nüüd juba korduvalt kõlama pandud narratiiv, nagu oleks konservatiivid ohuks põhiseaduslikule korrale, on skandaalselt valelik ja samas ka kurjakuulutav, meenutades 1934.
Lõppeva aasta viimases saates "Fookuses" vaatavad Markus Järvi ja Varro Vooglaid tagasi 2019.
Kui Ekspress Grupi suuromanik Hans Luik kuulutas eelmise aasta viimastel päevadel, et argpükside aasta saab otsa, siis nüüd tuleb tõdeda, et Luik ise on argpüks ja ilmselt jääb selleks sõltumata aastanumbri vahetumisest, tõdeb oma kommentaaris Varro Vooglaid.
Kui 20 aasta eest oleks olnud keeruline ette kujutada mistahes majanduspoliitilist otsust, kus USA ja Hiina surve kaalukausile asetamine ei oleks Saksamaad sundinud eelistama USA-d, siis 2019.
