Järjekordne artikkel "Majanduslike mõtiskluste" seeriast võtab vaatluse alla võlapõhise rahasüsteemi ja liigkasuvõtmisele baseeruva pangandussüsteemi tähenduse kaasaegses ühiskonnas.
Endise õiguskantsleri, hr Allar Jõksi juhtimisel otsitakse sel nädalal vastust küsimusele, mida pidada Eesti parimaks ja halvimaks seaduseks. Siin on käidud välja loomuseadusel põhinev seisukoht.
Käesolev artikkelv vaatleb raha, töö, panganduse, maksude, inflatsiooni, liigkasuvõtmise ja energeetika omavahelisi seoseid ning ajaloolist kujunemislugu, selgitades seeläbi tänase majanduskriisi tagamaid.
Sooteooria pooldajad väidavad, et enne meheks või naiseks olemist oleme kõik inimolendid. See õilis sofism on illusioon, sest inimolendit iseeneses ei ole olemas – on vaid mehed ja naised.
See 1850. aastal Hispaania parlamendis peetud ja Euroopa olukorrale keskenduv kõne on aktuaalne ka täna ning aitab mõista viimase 160 aasta sündmuste ideelisi tagamaidl.
Kristlik kultuur on alati jaatanud mehe ja naise võrdsust, ent seda printsiipi peab realiseerima loomuliku elukorralduse ning mehe ja naise rollide tugevdamiseks, mitte nende lammutamiseks.
Eurotsooni “finantssüsteemi stabiliseerimise” nime taga peitub protsess, mille kaudu toimub majandussubjektide poolt loodud reaalsete varade siirdamine pelgalt virtuaalset väärtust “tootvale” finantssektorile.
Kui ühiskonnas tugineb kõik perekonna tugevdamisele ja kaitsmisele, elab selline ühiskond üle kõik tormid. Kodul baseeruv ühiskond on loomulikult ja tingimuslikult kohalik ning detsentraliseeritud ühiskond.
Veendumus Looja Jumala olemasolus andis tõuke ideele inimõigustest ja kõigi rahvaste võrdsusest seaduse ees, inimväärikuse rikkumatuse tunnustamisele igas inimeses ja teadlikkusele rahvaste vastutusest oma tegude eest.
Ideaalid on kõige praktilisemad asjad maailmas. Just seetõttu kaitseme seniajani perekonda. Omal ajal jagasid seda ideaali peaaegu kõik, ent praegusel ajal nähakse lastes tihti mitte vara, vaid koormat.
