Filosoofi, ühiskonnakriitiku ja Dilberti koomiksikunstniku Scott Adamsi sõnul näeb kunstteadvus rohkem välja printeri moodi, mitte tsivilisatsiooni pahupidi pöörava saavutusena.
Minu hinnangul pole kunstteadvuse näol tegemist mingisuguse tsivilisatsiooni üdini muutumisega, vaid see sarnaneb rohkem laserprinteri leiutamisele.
Tehisaru pole teinud ühtegi nalja, kirjutanud ühtegi laulu, ega vändanud ühtegi filmi, mida ma tahaksin vaadata. Samuti on kohus otsustanud, et kunstteadvuse loodu kohta autoriõigused ei kehti.
Kui kunstteadvust kasutatakse, siis sarnaneb see rohkem tööriistale (nagu seda on laserprinter) ja minu kogemuse kohaselt suurendab minu töövõimekust, kuna ma saan teha uusi asju.
Mõned inimesed astuvad tehisaruga suhtesse, kuid mõned inimesed erutuvad ka karvaste loomakostüümide kandmise peale. See pole eriti tähelepanuväärne.
Kunstteadvus ei ole mitte mingil viisil "targem" kui seda on arvutusmasin. See paistab välja rohkem silmamoondajate trikkidena kui teadvusena.
Tehisaru on minu arust samuti sarnane proovitarkvarale. See näitab sulle, mida kõike on võimalik teha, kuid see pole eriti kasutatav, kui üritatakse samu asju ise teha.
Minu arust me ülehindame seda. Väga suurel määral. Sest meid on ulmekirjandus ja -filmid selleks ette programmeerinud.
Maailma Majandusfoorumi nõuniku ja ajaloolase Yuval Noah Harari arvates võib kunstteadvus anastada inimtsivilisatsiooni operatsioonisüsteemi.
Tõlkis Karol Kallas