Riina Solman. Foto: Siseministeerium

Rahvastikuminister Riina Solman leiab Facebooki postituses, et sotsiaalministeerium peaks hasartmängumaksust võrdse kohtlemise projektide rahastamise küsimuses olema läbipaistev ja avalikustama kogu asjassepuutuva info. Tema sõnul suunatakse raha projektidele, mille finantseerimine ei ole hasartmängumaksu seadusega ette nähtud.

Solmani sõnul peab sotsiaalministeerium aktsepteerima ja ellu viima riigikontrolli poolt esitatud soovitused. Võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise valdkonna projektide rahastamisel tuleb ministri hinnangul lähtuda riigikontrolli märgukirjast ja kõnealuseid projekte ei tohiks rahastada hasartmängumaksust laekuvate vahendite arvelt.

“Poliitilise otsuse korral tuleb seda teha mõnelt teiselt vastava valdkonna jaoks loodud eelarverealt. Vastavalt riigieelarve seaduse § 53 lõikele 1 on ministeeriumi valitsemisalal õigus kasutada riigieelarve vahendeid vaid sihtotstarbeliselt. Võrdse kohtlemise ning võrdõiguslikkuse edendamise ja sellealase tegevuse koordineerimine ei kuulu hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 4 määratletud määratletud meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud teemade alla. Rahastamiseks peab sotsiaalministeerium leidma võimaluse muudest eelarvevahenditest,” märkis Solman.

Tema hinnangul oleks üks võimalus lahendus koostada põhjalik analüüs, mille sisuks oleks seaduse täitmist puudutav faktiline ja juriidiline kontroll. “On võimalik luua laiapõhjaline erinevatest ekspertidest koosnev komisjon, kes tuvastab, kas seadust on rikutud või ei ole. Ka huvitatud toetuse saajad peaksid suutma avalikkusele üksikasjalikult ja läbipaistvalt näidata, mida nad täpselt strateegilise partnerluse projektide raha eest teha on lubanud ja mis on seni ära tehtud. Praegu kõnealuste ühingute kodulehtedel niisugust infot ei leia,” tõdes Solman.

MTÜd ei esinda kõigi naiste huve

Minister leiab samuti, et retoorika, nagu kannataks projektide rahastamise peatamisest eelkõige naised, on kahetsusväärne. “Väidet ei saa tõsiselt võtta seepärast, et valdav osa hetkel peatatud maksetest läheks täna siiski Eesti Inimõiguste Keskuse ja Eesti LGBT Ühingu strateegilise partnerluse projektidele, samuti läbi ENUTi „Feministeeriumi“ töö toetamiseks ning teadaolevalt on kõik nimetatud organisatsioonid suures osas tegelenud LGBTQ temaatikaga. Feministeeriumi kurjemaid postitusi silmas pidades väidan, et see kanal ei esinda kõigi naiste huve, vaid teostab teatud huvigruppide ideoloogiat,” märkis ta.

Solman viitas, et näiteks Eesti Naiste Ühenduse Ümarlaud, kuhu ta ise kuulub, on sotsiaalministeeriumi poolt eelmise koalitsiooni võimuloleku ajal rahastusest ilma jäetud.

“Tollasele sotsiaaldemokraadist ministrile saadetud järelpärimisele vastati järgmiselt: „Kodanikuühiskonna organisatsioonide puhul on samas oluline, et nad ei toetuks ainult riiklikule rahastamisele, vaid tegutseksid nii, et nad saaksid toetuda ka annetustele, liikmemaksudele, vabatahtlikule tööle, teistele võimalikele rahastamisallikatele. Seetõttu loodame, et ENÜ tegutsemisvõimekus on hoolimata ühe võimaliku toetusskeemi kaudu rahastamise puudumisest olulises osas siiski säilinud,” tõi Solman välja.

Ta viitas riigikontrolli seisukohale, et kui sotsiaalministeeriumi senist retoorikat viia nn reductio ad absurdumini, võiks hasartmängumaksust rahastada põhimõtteliselt ükskõik milliseid projekte, kuna alati on võimalik leida mingi otsitud seos võrdse kohtlemise ja võrdõiguslikkuse teemadega.

“Riigikogu määratletud konkreetsete valdkondade või gruppide laiendamine Teie vastuses kirjeldatud viisil võiks utreerides viia tõlgenduseni, et raha võib kasutada mis tahes eluvaldkonnas, kui leida/tekitada sihtrühmaga vähimgi seos. Sellise loogika kasutamise puhul muutuks aga üldse sisutühjaks mis tahes seaduse tasemel raha sihtotstarbelisuse määratlemine konkreetsete eesmärkide täitmiseks. Lisaks tuleb sellisel lähenemisel arvestada ka otseselt loetletud sihtrühmade huvidega, sest sihtrühmi laiendades muutub väiksemaks nende võimalus toetust saada,” tõdes riigikontroll 6. veebruaril sotsiaalministrile saadetud kirjas.

Feministeerium õigustab raha saamist “intersektsionaalsusega”

Sarnast retoorikat on kasutanud ka portaali Feministeeriumi haldav MTÜ Oma Tuba, kes seni sotsiaalministeeriumilt raha saanud on. “Kogu asi algas SATPKi kaebusest, et hasardi seaduses ei ole eraldi võrdõiguslikkuse teemasid toetatava valdkonnana mainitud, erinevalt meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud projektidest. Aga teemad ei ole eraldi silotornid. Kõik, kes meie tegemisi on jälginud, teavad, kui oluline meile on intersektsionaalsus,” märgiti hiljutises postituses.

Intersektsionaalsuse teooria on vasakäärmuslik mõttevool, mille kohaselt on kõigi erinevate “diskrimineeritud ja marginaliseeritud” gruppide võitlus lõppastmes suunatud samale eesmärgile, mistõttu peavad need grupid tegema koostööd.

“Sooline võrdõiguslikkus on küll läbiv joon, aga me pöörame oma tegemistes palju tähelepanu sellele, kuidas rõhumisvormid koos mõjuvad. Oleme käsitlenud puuetega naiste õiguseid, eakate naiste diskrimineerimist, mitmesuguseid naiste tervise teemasid, vaimse tervise teemasid ja loomulikult pereteemasid. Koostame koos Eesti Inimõiguste Keskusega (Eesti Inimõiguste Keskus / Estonian Human Rights Centre), kelle rahastus samuti praegu peatatud, ÜRO-le inimõiguste variraportit naiste, laste, noorte, puuetega inimeste ja LGBT+ inimeste olukorrast Eestis. Teeme väga head koostööd Eesti Puuetega Inimeste Koja (Eesti Puuetega Inimeste Koda), Lastekaitse Liidu (Lastekaitse Liit) ja võrdse kohtlemise võrgustiku liikmetega. Kõik naised – ja teised – ei ole ühesugused ja sellepärast on nii oluline perspektiivide paljusus. Ja sellepärast mahuvad kõik need teemad sinna hasardi seaduse alla,” leiti postituses.

Toimetas Jaanus Vogelberg