Taani politsei ohjeldamas immigrantide märatsemist. Kopenhaagen, 14. aprill 2019. Foto: Scanpix

Taani riigi arvutuste kohaselt läheb väljastpoolt lääneriike tulnud immigrantide assimileerimine riigile maksma 31 miljardit Taani krooni ehk üle nelja miljardi euro aastas. 

Taani rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt ulatus 2018. aastal immigrantidele kulutatav summa 31 miljardi Taani kroonini ehk üle nelja miljardi euroni. Opositsioonis oleva Taani Rahvapartei liige Kristian Thulesen Dahl nimetas summat "astronoomiliseks".

Summani jõuti, kui kokku liideti kõikide immigratsiooniga seonduvate avalike hüvede ja sotsiaalkulutuste kogukulud, millest lahutati immigrantide poolt genereeritud maksulaekumised riigikassasse. 

Lõviosa rahast ehk 24 miljardit krooni kulub Lähis-Idast, Põhja-Aafrikast, Pakistanist ja Türgist tulnud immigrantide peale, kes moodustavad kokku 55% kõikidest väljastpoolt lääneriike saabunud sisserändajatest. Iga vastavast regioonist pärit isik läheb Taani riigile maksma 85 000 krooni aastas, mis on kolm korda rohkem kui teistest riikidest pärinevatele uusasukatele kulub. 

Tegelikkuses on Taani kulutanud varemalt immigrantidele isegi suuremaid summasid. Viimaste aastate mõnetine langus on aset leidnud seoses Kopenhaageni ponnistustega sulgeda migrantide getod ning olla valivamad riiki lubatavate isikute osas.  

Taani rahvaparteile ei ole antud programmist siiski küllalt ning opositsioonipartei soovib deporteerida 2030 aastaks kõikidest immigrantidest 70% asukohamaadesse tagasi – seda juhul kui immigrandid ei ole õppinud ära taani keelt, pole leidnud tööd või on toime pannud kriminaalkorras karistatava õigusrikkumise. 

Käesoleva aasta alguses käivitas Taani uue immigratsioonipoliitika, mille eesmärgiks on tagada, et üheski riigi piirkonnas ei ole üle 30% elanikest mitte-lääne päritolu.  

Kopenhaageni ülikooli poolt hiljuti avaldatud uurimuses leiti, et etniline mitmekesisus mõjub kogukondadele negatiivselt, kuna õõnestab ühiskondlikku usalduse taset. Üritades leida vastust küsimusele "kas immigratsiooni ja etnilise mitmekesisuse kasv aitab kaasa sotsiaalsele kohesioonile" jõudis uurimus eitava resultaadini.

Toimetas Markus Järvi