Ilmselt pole Eesti erakonnastunud poliitikamaastikul ühtegi mõistet, mis oleks oma algsest tähendusest kaugemale triivinud kui "poliitika"- ühishüve taotlevast valitsemisteadusest on saanud erahuve edendavate ja omavahel kemplevate grupeeringute tallermaa.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud küsitlustest selgus, et kõige enam on erakondadest veidi enam kui poole aastaga kasvanud Reformierakonna toetus – veebruari 20%-lt septembri 25%-le.
Kohalike omavalitsuste volikogude valimise kontekstis tuleb taas esile, et võimu juures olev seltskond arvab endal olevat õiguse avalikult eirata õigusriigi põhimõtet, kirjutab oma repliigis Varro Vooglaid.
Enamik eestlasi saab juba väga hästi aru, et meie võimu-poliitikud ei ela nendega ühes päris-maailmas, vaid neile Brüsselis ettejoonistatud Euroopa kuuleka osariigi mudelis.
Kas on mingit vahet palgamõrvaril ja kõrgel positsioonil parasiteerival poliitikul?
Ungari välis- ja kaubandusministri sõnutsi "pole Euroopa liidrite seas kohta" poliitikutel, kes ei tule toime turvalisuse tagamisega kontinendil.
Suuri tegusid teinud suurmehi on tagantjärgi ikka mälestatud uhkete monumentidega.
Konservatiivse elukäsituse aluseks olevate ideaalide kaitsmine ei alga suurtest sõnadest ja kõlavatest loosungitest, vaid isiklikest valikutest ning personaalsest eeskujust, toonitab Objektiivi toimetus selle nädala juhtkirjas.
Avatud ja salliv tuleb olla heade asjade suhtes, selle suhtes, mis ei tee kahju – haiguse pisikutele ei maksa olla avatud, halba ja kurjust ei tohi sallida.
Eesti vajab hädasti poliitika mõiste uuesti mõtestamist, selle sügavama tähenduse teadvustamist ning sellest kohaste praktiliste järelduste tuletamist.
