Seekordses saates oli Markus Järvi külaliseks preester, ohvitser ja filosoof Einar Laigna. Saates jätkus eelmisel korral tõstatatud küsimus riiklikust suveräänsusest ja kultuuri vaimsetest põhialustest.
Seekordses saates oli arutluse all küsimus sellest, milles seisneb riigi suveräänsus ja kas Eesti Vabariiki saab pidada iseseisvaks riigiks. Samuti räägiti Rail Baltica teemadel.
Mis ilmestaks Eesti (lääne) poliitilist kultuuri paremini kui ajaleheuudise pealkiri, mille kohaselt on otsustatud asutada uus erakond, ilma et oleks teada selle nimi või poliitiline suund?
Eesti haritlaskond reetis eelmisel sajandil oma rahva ja riigi kolmel korral, ent ka päästis selle kahel korral. Ka praegusel ajal sõltub Eesti saatus ennekõike haritlaskonnast ja selle valikutest.
Seekordses saates olid vaatluse all ideoloogilise diktatuuri ilmingud, millest nähtub, et lääneriikides valitseva sallivuse ja mitmekesisuse retoorika varjus tõmbuvad mõtte- ja sõnavabaduse piirid koomale.
Eilne Pealtnägija paotas jälle pisut kaant avalikult saladuselt, et demokraatia Eestis on paras farss, ning andis järjekordset kinnitust kurvale tõsiasjale, et demokraatia Eestis on paljuski näiline.
Sotsioloog ja endine poliitik Ülo Vooglaid kirjutab, et mida enam demokraatiast räägitakse, seda napimalt seda on, ning et demokraatia illusiooni süvendes jääb tegelikku demokraatiat aina vähemaks.
Saatesarja "Objektiiv" neljandas saates arutlevad Markus Järvi ja Varro Vooglaid SA-st Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks kodanikuühiskonna teemal.
Hiljuti Inglismaal peetud kõnes nimetas Ungari peaminister Viktor Orban oma kodumaad "tõeliseks laboratooriumiks", kus hoolimata modernse maailma vastuseisust püütakse ühiskondlikele probleemidele leida vastuseid tuginedes traditsioonilistele väärtustele.
Seitse avaliku elu tegelast avaldasid ühiskirja, milles väljendasid seisukohta, et Eesti Vabariigis tuleks erakonnad sundlõpetada.
