Kolumn: kõverpeegeldused õiguskaitses
Õiguskaitseorganid on häbematuse poolel?
Õiguskaitseorganid on häbematuse poolel?
Riigiprokuratuur asus seisukohale, et Indrek Tarandi poolt SAPTKlt 2000 euro väljapetmises puuduvad kuriteo tunnused ning et Tarandi poolt raha endale jätmise kavatsuse väljendamise näol on tegu mitte vara omastamise tahte manifesteerimise, vaid retoorilise kalambuuri ehk vaimuka naljaga.
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juhatuse esimees Varro Vooglaid esitas täna Riigiprokuratuurile kaebuse, millega vaidlustas Põhja Ringkonnaprokuratuuri otsuse mitte alustada Indrek Tarandi suhtes kriminaalmenetlust.
Justiitsministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse meelevaldne käitumine „õigel poolel" seisva nahaalse euromeelse poliitiku kaitsel meenutab pigemini Putini prokuratuuri, leiab kolumnist Veiko Vihuri.
Pühapäevases raadiosaates „Räägime asjast" meenutas Martin Helme ühe keskerakondlase sõnu, et ÜRO rändepakti puhul ei olnud neil midagi teha – käsk sellega liituda tuli ülevalt poolt ehk Brüsselist.
Indrek Tarand võib nüüd rahulolevalt edasi irvitada, sest õiguskaitseorganite kaasabil õnnestus tal oma alatu provokatsioon ellu viia vastutust kandmata.
Eesti vajab vabaduse, õigluse ja demokraatliku õigusriigi toimimiseks justiitsreformi, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu.
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas justiitsministrile ja siseministrile arupärimise, et saada teada, miks lõpetas prokuratuur menetluse Sudaani kodaniku Muhammad Ibrahim Uthmani suhtes, kes ründas füüsiliselt oma kaastöötajat.