JUHTKIRI ⟩ Kuidas õigluse ideaalile julmalt näkku sülitada
Politseile valetunnistusi andnud Mary Krossi ning end laste ees paljaks koorinud feministi Mare Tralla karistamatus ei trambi üksnes õiglusriigi põhimõtetel.
Politseile valetunnistusi andnud Mary Krossi ning end laste ees paljaks koorinud feministi Mare Tralla karistamatus ei trambi üksnes õiglusriigi põhimõtetel.
Avalik huvi ja avalik menetlushuvi ei ole kaks eraldiseisvat mõistet, nagu avalikkusele on püütud selgitada – tegu on sünonüümidega, toonitab Igor Gräzin.
Politsei ja prokuratuuri soovimatus karistada Mary Krossi ja Mare Trallat ilmselgete õigusrikkumiste eest lõhub Eesti õigusriigi niigi paljukannatanud alustalasid, tunnistavad Varro Vooglaid ja Markus Järvi saates "Fookuses".
Eestis on Krossi, Tralla ja Tarandi kaasuste näidetel kujunenud välja "poliitiliselt korrektne" seaduse järelvalve ja õigusemõistmise praktika, mis rajaneb ametnike suval ning töötab kehtiva seaduse mõistlikule tõlgendusele vastu.
Siseminister Mart Helme (EKRE) nimetas eilsel valitsuse pressikonverentsil prokuröri otsust lõpetada kriminaalmenetlus Mary Krossi suhtes avaliku huvi väidetava puudumise tõttu absurdseks ja kahepalgeliseks.
Politsei lõpetas väärteomenetluse LGBT-aktivisti ja feministliku kunstnik Mare Tralla suhtes, kes end Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas korraldatud näitusel alaealiste poiste ees paljastas, kuna selline tegevus ei olevat nende hinnangul seadusevastane.
Prokuratuuri otsus lõpetada politseile häbitult valeütlusi andnud Mary Krossi suhtes kriminaalmenetlus väidetava avaliku huvi puudumise tõttu on mitte lihtsalt naeruväärne, vaid ka täiesti absurdne ja võtab inimestelt ära elementaarse usu õigusriigi printsiibi toimimisse Eesti Vabariigis, kirjutab oma repliigis Varro Vooglaid.
Eesti LGBT Ühingu, portaali Feministeerium haldava MTÜ Oma Tuba ja ka Eesti Inimõiguste Keskuse riiklik rahastamine on selgelt vastuolus selle rahastuse aluseks oleva hasartmängumaksu seadusega ja vajab seetõttu õiguskaitseorganite teravdatud tähelepanu, toonitab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Asjaolu, et õiguskaitseorganid vaatavad LGBT-aktivistide poolsele avalikule enesepaljastamisele läbi sõrmede ega alusta selle suhtes väärteomenetlust, olgugi et tegu on ühemõtteliselt avaliku korra rikkumisega, näitab et Eestis on teatud inimesed võrdsemad kui teised, märgib Varro Vooglaid oma kommentaaris.
Eesti õiguskord on kraavis, kui riigiprokuratuur õigustab Indrek Tarandi õigusvastast käitumist absurdse põhjendusega ega pea varast vargaks ja vargust varguseks, kirjutab Harri Kingo oma sotsiaalmeediakontol.