Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskopi Urmas Viilma sõnul on kiriku jaoks oluline määratleda ära abielu mõiste, kuna abielu institutsioon on muutunud ohustatuks alates sellest, kui kooseluseadus head parlamentaarset tava eirates vastu võeti, ilma et poliitikud oleksid oma valijatelt selleks volituse saanud.
"Aga me ei räägi printsiibina ju sellest, et me peaksime hakkama nüüd põhiseadust viima kooskõlla pühakirjaga läbivalt," selgitas Viilma teda intervjueerinud Vilja Kiislerile.
"Me räägime konkreetsest küsimusest ja see on siis abielu määratlemine ja antud juhul võiks siis öelda, et põhiseadus täna annab meile vägagi pühakirja põhise arusaama, aga et vältida selle muutumist on siis see abielureferendumi teema päevakorras ja on olnud päevakorras ka põhiseaduse muutmine. Aga tingimata põhiseaduse muutmine ei ole asi, mille eest kirikud praegu võitlevad. Meie jaoks on oluline abielu mõiste ära määratleda, ja seda võiks teha ka rahvahääletuse teel."
"Tegelikult abielu institutsioon muutus kaitstavaks või ohustatuks alates sellest, kui kooseluseadus vastu võeti, täiesti eirates head parlamentaarset tava, ilma et poliitikud oleks saanud oma valijatelt volituse selleks," põhjendas Viilmaa vajadust abielu mõiste määraltemise järele.
"Ehk siis erakondade esindajad, kes läksid läbi valimiste riigikokku kooseluseadust läbi suruma, ei olnud saanud selleks volitusi – välja arvatud sotsid, kes väidetavalt juba enne valimisi tookord väljendasid selliseid seisukohti. Teised läksid sinna ilma, et neil oleks olnud rahva volitust ja nad näitasid, kuidas on võimalik seadust läbi suruda või ka olemasolevat seadust näiteks muuta, kui lihtsalt näppudel lugedes tulevad hääled kokku."
Kiisler süüdistas Viilmad ja kirikut "ekrestumises"
"Teie väljaütlemised meenutavad mulle järjest rohkem ühte valitsuserakonda. Ma ütleksin, kirik on teie isikus täiesti ekrestunud," heitis Kiisler oma saatekülalisele ette.
"Te kiusate vähemusi, te arutlete selle üle, kas naised on inimesed või ei ole, kas aborti teha tohib või ei tohi. Kui võtta see naiste küsimus, siis selles asjas te olete juba järele mõelnud ja jõudnud järeldusele, et naised on inimesed. Mingil hetkel nad seda teie jaoks ei olnud. Abordi küsimuses olete ka EKREga ühel alusel – ei peaks olema lubatud. Ja siis jäävad veel geid, eksole, EKRE meelest ei ole inimesed, ja teie selles asjas mõtlete veel järele, kui lugeda teie ülesastumisi ERR-is. Millest säärane kiriku ekrestumine peaks tulenema?"
Viilmaa ei osanud kuidagi kommenteerida, kas kirik "ekrestub", kuid tema sõnul on tegemist põhimõtetega, mis täpselt nii lihtsustatult nagu Kiisler neid väljendas, kindlasti nii ei ole.
"Aga tegemist on väärtustega, kui me räägime lihtsalt abielust kui väärtusest või inimese elu pühadusest kui väärtusest, siis tegemist on ikka väärtustega, mille eest kirik on seisnud ammu, sajandeid või tuhandeid enne kui loodi selline erakond nagu EKRE," tõrjus Viilma süüdistusi.
"Aastal 2017, enne kui olid viimased riigikogu valimised, oluliselt varem kui erakonnad oma programmidega välja tulid, olen mina advendikõnes väljendanud seisukohta, et abielu tuleks põhiseaduses sätestada ja see loob ühtlasi võimaluse lahendada ära samasooliste inimeste juriidilised probleemid… ja see on juba ammu enne kui EKRE selle teemaga välja tuli," selgitas Viilmaa täiendavalt.
Kiisler: referendum tehakse selleks, et näidata homoseksuaalidele, et nad pole inimesed
"Tegelikult see referendum tehakse ju selleks, et homoseksuaalsetele inimestele näidata: te pole inimesed," jätkas Kiisler süüdistamist.
"Ei. Seda referendumit kirikute poolt ei tehta selleks, et näidata kuidagi kätte ühele inimgrupile, et nad ei ole inimesed," tõrjus Viilmaa uusi süüdistusi ning kinnitas, et Jumala arm laieneb ka homoseksuaalidele.
Viilma: me räägime täna abielust kui õiguslikust toimingust, mitte kellegi magamistuppa tungimisest
"Me räägime täna abielust kui õiguslikust toimingust," selgitas Viilma jätkuvalt.
"Kui kirikute vaimulikele, mitte ainult EELKs, vaid ka teistes usulistes ühendustes on usaldatud riigi nimel sõlmida abielu toiminguid ehk siis abielu sõlmida ja registreerida, siis on tegemist õigusliku toiminguga. Ja nüüd oleks kummaline kui vaimulikud, kellel on õigus riigi nimel abielu sõlmida, ei omaks kaasarääkimise õigust selle osas, milline see abielu peaks olema või võiks olla või milliseks ta peaks jääma. Ehk siis tegemist on õigusliku toiminguga, millega antakse inimestele kohustused riigi ees või ka üksteise ees ja ka õigused. Nii et see ei ole küsimus kellegi magamistuppa tungimises."
Toimetas Martin Vaher