Kanada energeetikaamet peaks maandama tuule- ja päikeseenergiaga kaasnevaid riske. Kui 2050. aastaks soovitakse jõuda puhta ning tõhusa energiani, on selleks kõige parem lahendus pisikesed tuumareaktorid, leitakse hiljuti valminud uuringus.
Kanada poliitikauuringute mõttekoja CD Howe Institute'i poolt 15. novembril avaldatud uuringus leiti, et kuna riik on tuumaenergiat kasutanud juba 70 aastat, on see "unikaalses positsioonis", et lõigata kasu väikeste tuumareaktorite tehnoloogiast. Kanadas on praegu 19 töötavat tuumareaktorit ja riik on maailma suuruselt teine uraani, mis on tuumakütuse oluline komponent, tootja. 2021. aastal väitis Ontario provintsi riigile kuuluv energiatootja Ontario Power Generation (OPG), et Kanada suudab ise katta tuumaenergia tarneahelatest 70–80 protsenti ja seda alates kütuse tootmisest kuni varuosade valmistamiseni, vahendab Yahoo.
Kanada energeetikaameti (Canada Energy Regulator; CER) nägemuses ei nähta ette tuumaenergeetika laiendamist, vaid ainult olemasolevate reaktorite uuendamist. 2050. aastaks loodetakse jõuda tuule- ja päikeseenergia tootmisega tasemeni, kus neist allikatest saab veerandi riigi vajaminevast energiast. Nimetatud aastaks peaks riik ühtlasi jõudma "null heitmete" tasemeni.
Aastast 2019 kuni aastani 2050 peaks lisanduvast energiatootmisest seniste plaanide kohaselt tuul ja päike moodustama 60 protsenti, väidavad CD Howe'i teadurid. Samas tähendab see, et neile tuleb lisaks ehitada ka energia salvestuslahendusi.
"Päikese- ja tuuleenergia Achilleuse kannaks on talletusvõimaluste puudumine, mis oleks mõistliku hinnaga ning mille abil saaks salvestada toodetud energiat ajaks kui päike ei paista või tuul ei puhu," kirjutavad uuringu autorid John Richards ja Christopher Mabry.
Septembris üllitas Royal Bank of Canada uuringu, milles leiti, et järgmise kümne aasta jooksul suureneb Kanada energiavajadus 50 protsenti. Pank hoiatas sealjuures, et elektrit võib hakata puudu jääma alates 2026. aastast.
Väikese tuuma- ja tuule- ning päikeseenergia hinnavõrdlus
Uuringus arvestasid Richards ja Marby kokku erinevate energiaallikate maksumuse ja kõige odavamaks, kui tuulele ja päikesele arvestada juurde vajalikud salvestusvõimsused, osutusid pisikesed modulaarsed tuumareaktorid (small modular nuclear reactors; SMR). Erinevalt suurtest tuumajaamadest, mis tihti lähevad algselt planeeritust märksa kallimaks ja mille ehitus kipub venima, on SMRid vähem keerulised ning vajavad vähem materjale ja tööjõudu.
Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) määratluse kohaselt on väikesed reaktorid sellised, mille võimsus jääb alla 300 megavati. Oktoobris teatas Kanada Taristupank (Canada Infrastructure Bank), et laenab OPGle 970 miljonit dollarit, mille abil saab too ehitada Darlingoni tuumajaama kõrvale riigi esimese SMRi. Kanada föderaalvalitsus katab kuni 30 protsenti puhaste tehnoloogiate, sealhulgas SMRide, investeeringutest.
CD Howe'i sõnul on riigi poolsed taastuvenergia rahalised toetused siiani tagasihoidlikud, samas kui Kanada null-heitmete eesmärgid nõuavad riigi elektrisektoris "tohutuid ümberkorraldusi".
"Ottawa algatus on teretulnud, kuid tuumaenergiat ei ole jätkuvalt kaasatud mitmetesse teistesse riiklikesse puhta energia rahastamise programmidesse, nagu seda on näiteks roheliste võlakirjade raamistik (Green Bond Framework)," kirjutavad mõttekoja teadurid. "Me ei tohi panna kõiki oma mune tuule ja päikese korvi, milleks on vaja palju rohkem investeeringuid."
Euroopa rohepoliitikatest põhjustatud energiakriisi üheks positiivsemaks kaasnähuks on tuumaenergiat saatva taaga ümberhindamine, millele aitab kaasa vajadus varustuskindluse järele. Üks suur Kanada uraaniinvestor kinnitab, et paljude maailma riikide – nagu näiteks Lõuna-Korea, Jaapani ja Ameerika Ühendriikide – valitsused on teinud tänu kiiresti tõusvatele energiahindadele tuumaenergiat puudutavate poliitikate osas kannapöörde.
"Poliitikud on välja mõelnud, et me oleme viimase kahekümne aasta jooksul laadinud võrku suurel hulgal katkendlikku elektritootmist ja üldiselt on see hea. Kuid see ei ole hõbekuul," rääkis möödunud augustis Yahoole Sprott Asset Managementi tegevjuht John Ciampaglia. Ettevõte haldab maailma suurimat füüsilise uraaniumi investeerimisfondi.
"Taastuvate energaallikate katkendlikkuse katmiseks on tagavaraks vaja varustuskindlat elekritootmist. Selleks on olemas ainult kolm võimalust: maagaasi ja kivisöe põletamine ning tuumaenergeetika," jätkas Ciampaglia.
Toimetas Karol Kallas