Barnens bästa Bibel – Laste parim Piibel – illustratsioon Noa laevast.

Rootsis ilmus hiljuti üle veerand sajandi uus Lastepiibel, mis on otse tõlgitud kreeka ja heebreakeelsetest algallikatest. Uude Piiblisse on sisse kirjutatud äärmuspahempoolne sooideoloogia, mis selgitab lastele, et Jumal on sootu. 

Uue lastele mõeldud Piibli toimetaja, kokku kirjutaja ja taustauuringute tegija, progressistliku Rootsi luterliku kiriku piiskop Sören Dalevi töötas läbi hulga lastele mõeldud Piibleid ja tõlkis rootsi keelde kreeka ja heebrea keelsed tekstid, mille alusel kirjutas ta kokku oma versiooni. Viimane sarnane Piibel lastele ilmus Rootsis 1995. aastal, vahendab uudistekanal ReMix.

Eelmistest lastele mõeldud Piiblitest erineb Dalevi raamat selle poolest, et see ei ole tõlgitud inglise keelest.

Uude Piiblisse on sisse kirjutatud äärmusvasakpoolne nägemus sugudest ja ühiskonna mitmekesisuse headusest, mida kunagi varem ei sellisel kujul Piiblites lastele esitatud. Rootsi Rahvusringhäälingu teleuudiste SVT Nyheter kirjeldusel “on raamatu tegelaste seas väga palju erinevusi, mitte nagu varasemates versioonides, kus suurem osa neist olid valged”. Samuti väidetakse, et Jumal on sootu ja et pole sugugi kindel nagu Jumal oleks loonud mehe enne naist.

Dalevi väitel on tema tõlge rohkem kooskõlas algtekstidega, mille järgi tõlgiti esimesed Piiblid, kui seda on pühakirja hilisemad väljaanded.  

“Esimeseks eesmärgiks oli luua laste Piibel, mida pole Rootsis tehtud väga pikka aega. Ma soovisin luua Piibli, mille lood, laulud, kõige tuntumad palved ja Rootsi raamatuillustratsioonide unikaalne stiil oleksid kooskõlas,” rääkis Dalevi ajakirjanikele.

Rootsi luterliku kiriku veebilehel avaldatud intervjuus vastab Dalevi küsimusele, et miks ta mõnes kohas osutab Jumalale kui mehele, järgnevalt: “Tegelikult nimetatakse Piiblis Jumalat meessoost temaks nii mõneski kohas ja ma hakkasin selle põhjust uurima nii heebrea kui kreeka keelsetest algtekstidest. Seejärel nimetasin ma Jumalat, kes on sootu, “Jumalaks” igal pool, kus see oli vähegi võimalik. Kuid mõnes kohas oleks olnud tegemist halva Rootsi keelega kui ma ei oleks nimetanud Jumalat meessoost “temaks”. Kuid ma tegin seda väga vähestes kohtades ja ainult keelelistel põhjustel. Lisaks hoidusin ma seda tegemast kohtades, kus seda polnud vaja. Ma tõesti püüdsin [Jumala sootuses] olla järjepidev.”

Aastate jooksul on Rootsi kirik üritanud lastele meeldida ja see, mida ta lastele õpetab, on aja jooksul muutunud. Näiteks 1950-ndatel õpetati pühapäevakoolides lastele katekismust, valmistades neid nii ette kristlike sakramentide vastuvõtmiseks. 1980- ja 1990-ndatel soovis kirik muutuda rohkem lastesõbralikuks ja hakkas levitama lahke olemise sõnumit. Täna leiab kirik, et lapsed peavad oskama Piibli lugusid iseseisvalt mõtestada.

“Kui te vaatate hiljuti ilmunud laste Piibleid, siis minu arust on üks nende eripära, et need pole julgenud traditsioonist loobuda. Eriti keeruline on see olnud nende piiblitekstide puhul, mida isegi täiskasvanud peavad keeruliseks. Ma arvan, et lapsed peaksid oskama oma elu üle järele mõelda isegi keeruliste lugude kaudu,” rääkis Dalevi.

Rootsi Lasteraamatute Akadeemia liige Marcus-Gunnar Petterrson, kes tegi uuele laste Piiblile illustratsioonid, põhjendab 1. Moosese raamatu märkimisväärset muutmist: “Me püüdsime hoolikalt vältida Eeva soolist kujutamist. Aadam ja Eeva on koos ning meie käsitlesime neid võrdsetena. Me ei teinud Eevast ainukest patustajat, vaid nad tegid seda koos. See on midagi, mida me selles Piiblis saame teha teisiti.”

Laste Piibli üllitas Speja kirjastus ja selles on 43 piiblilugu.

Toimetas Karol Kallas