Holger Roonemaa. Foto: Facebook

Eesti Meediaettevõtete Liit tegi täna teatavaks 2020. aasta ajakirjanduspreemiate võitjad. Aasta ajakirjaniku preemia pälvis Eesti Päevalehe lisaks ka Facebooki palgal olev ning Sorose ja Rockefelleri fondidest rahastatud rahvusvaheliste võrgustikega seotud Holger Roonemaa.

Teised aasta ajakirjaniku tiitli nominendid peale olid Pille Ivask Äripäevast ja Ülle Harju Postimehest. Aasta ajakirjaniku tiitliga kaasneb auhinnaraha 5000 eurot (neto) ja kullatud sulg.

Noore ajakirjaniku 5000 euro suuruse preemia pälvis teine Ekspress Meedia kontsernis töötav ajakirjanik Greete Lehepuu.

Aasta ajakirjanik Roonemaa töötab lisaks Eesti Päevalehe ka Facebooki "faktikontrolörina". Objektiivi pärimisele, kui suur on tema Facebookist pärinev töötasu, ei pidanud Roonemaa toona võimalikuks vastata. "Delfi saab selle töö eest Facebookilt ka tasu, sest me ei tee seda tööd heategevusena, kuid tasu suurust ei ole minul õigus avaldada," tõdes Roonemaa möödunud aasta aprillis Objektiivile.

Roonemaa on olnud mh Sorose Avatud Ühiskonna Fondi Sõltumatu Ajakirjanduse Programmi poolt rahastatud rahvusvahelises portaalis VSquare ilmunud artikli kaasautor. Artiklis käsitleti tendentslikult ja valelikult organisatsiooni Traditsioon, Perekond ja Eraomand tegevust ning selle baasil üllitas Oliver Kund SAPTK ja Objektiivi tegevuse suunal otseseid valeväiteid esitava loo ka EPLis. 

Roonemaa kuulub organisatsiooni Organized Crime and Corruption Reporting Project, mida rahastavad teiste seas Taani välisministeerium, USA valitsuse poolt toetatav National Endowment for Democracy (NED), Avatud Ühiskonna Fond, Rockefelleri vendade fond, Ühendkuningriigi välisministeerium, USA välisministeeriumi demokraatia, inimõiguste ja töötajate büroo, Google jpt.

Hiljuti oli Eesti Päevaleht sunnitud esitama avaliku vabanduse käesoleva aasta 13. jaanuaril ilmunud Roonemaa artikli tõttu, mis kandis pealkirja „Kracht jäi lühikese aja jooksul vahele kolme kuriteoga". Artikkel rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti, mille kohaselt ei tohi inimest käsitleda ajakirjanduses kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust.