Naftamaardlateta Eestil pole kunagi olnud kolooniaid, me pole pidanud vallutussõdu, aga meie maailma rahumeelseimad maksumaksjad peavad andma raha Süürias maailma rikkaimate riikide poolt teostatud või toetatud pommitamiste heastamiseks ning maksma ülalpidamiskulusid nii nendele, kes nendest riikidest põgenesid, kui ka neile, kes sinna jäid.
Kui kõrvuti elavad ühelt poolt venelased, keda veendakse selles, et nad päästsid maailma, et nad on parimad, nende keel on tähtsaim kõikjal, nende ajalookäsitlus ainuõige – ja eestlased, kellele päevast päeva räägitakse, et nad on piiratud, sallimatud ja süüdi kõigi ees ja kõiges, isegi Aafrika koloniseerimises, on küsimus sellest, kes jääb Eestis lõpuks kestma, pigem.
Päevast päeva pseudoliberalismiga vägistatav Eesti ühiskond hakkabki silmnähtavalt muutuma.
Head oma rahvast ja tema poriseid mugulaid põlgavad saksad, võtke teadmiseks: selleks, et keegi hakkaks sööma teie jätkuva heaolu nimel kartulikoori, on vaja need kartulid kõigepealt valmis kasvatada ja põldudelt koristada.
Ka minu naistelembusel teatud piirid, sest kui ma mõtlen praegu presidendi ja peaministri ametitest, mida esmakordselt EV ajaloos täidavad naised, siis nutt tuleb peale.
Saan aru, et lähen praegu veidi isiklikuks, aga parem toppida korgist kiiver pähe ühele seda kirglikult soovivale isikule, kui lubada sellega pärjata tervet rahvast.
Täiesti absurdne on olukord, et Eestis pole võimalik algatada ühe ametniku umbusaldamist, keda pole keegi presidendiks valinud, samas kui näiteks Donald Trumpi suhtes algatati umbusaldamine lausa kahel korral, kuigi tema poolt on hääletanud kümned miljonid.
Kümned tuhanded andekad eestlased on siit minema kolinud, meile muigavad aga rahulolevat vastu võimu külge klammerdunud ebaausad tegelased, kes on kas praegu kriminaaluurimise all või olid lähiminevikus, kes on pannud pihta miljoneid eurosid ja salastanud aastakümneteks nende varguste kohta käivad andmed.
Paljude Eesti juhtide moraal on jäänud Esimese Maailmasõja armeeköögi tasemele.
Eestis ei kujuta me ettegi, et mõni suurem Eesti raadiojaam lubaks endale sellist teravat kriitikat siinse „presidendi" aadressil, mida kuuleb hommikust õhtuni Gazpromi rahadega töötava Ehho Moskvõ ja selle rohkete regionaalharude lainel Vladimir Putini kohta.
