Bill Gatesi ja temaga seotud neli suurt vaktsiini-vabaühendust usurpeerisid lääneriikide Covid-19 haldamise ning seda suuresti maksumaksjate raha eest. Neist mitte keegi oma tegude eest ei vastuta, selgub Politico ja Die Welti koostöös ilmunud mahukast uurimusest. Objektiiv avaldab tõlke osade kaupa ja käesolev on neist seitsmeteistkümnes.
Kuna tegemist on mahuka tekstiga, avaldab Objektiiv selle tõlke osade kaupa. Jutumärgid sõnadele-väljenditele, nagu "elu päästvad vaktsiinid", "heategevusorganisatsioon" ja sarnastele ametliku Covidi propagandaga kaasas käinud tähistele on lisatud Objektiivi poolt. Ülevaate esimene, teine, kolmas, neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas, kümnes, üheteistkümnes, kaheteistkümnes, kolmeteistkümnes, neljateistkümnes, viieteistkümnes ja kuueteistkümnes osa.
Vaktsineerimine aeglustus
2021. aasta suve ja sügisega sai selgeks, et madala ja keskmise sissetulekuga riikidel on probleeme vaktsiinide hankimise ning nende süstimisega.
Ravimiettevõtted olid oma lepingutesse kirjutanud klausli – millele vaktsiine saavad riigid, kohtadel nagu Aafrika, pidid alla kirjutama – mis vabastas esimesed võimalikust [vaktsiinikahjude] vastutusest. Vaidlused niinimetatud vastutusest vabastamise ja muudel juriidilistel teemadel aeglustasid COVAXi suutlikkust doose tarnida.
Paljudes riikide polnud piisavalt meditsiinipersonali, kes oleksid süstid ära teinud. Maailmapank üritas aidata Aafrika Ühendust kontinendil elavatest inimestest 2022. aastaks märkimisväärse osa ära vaktsineerimise juures, milleks andis see Aafrika Vaktsiinide Hankimise Rakkerühmale (Africa Vaccine Acquisition Task Team) vahendeid, et viimane saaks osta ja ära süstida vaktsiine kuni 400 miljonile inimesele. Osa sellest rahast anti riikidele vaktsiinide jaotamise ja süstimise süsteemide jõustamiseks.
COVAXi püüdlused liikusid edasi küll aeglaselt, kuid ülejäänud ACT-A üritas alles oma tegevusega alustada.
2021. aasta 15. oktoobril üllitas ACT-A rakkenõukogu kainestava hinnangu oma õnnestumistele ja läbikukkumistele, mille autoriks oli konsultatsiooniettevõte Dalberg. Viimane andis konsortsiumi tegevusele erinevaid hinnanguid ja märkis ära, et ACT-A tegevus polnud eriti läbipaistev. Nenditi, et piisaval määral polnud kaastatud kodanikuühiskonda ja konsortsiumi sees jagus ohtralt huvide konflikte, kuna kaasatud oli mõjukate ravimitööstuste esindajaid.
"ACT-Ad ümbritseva ebakindluse tulemuseks oli olukord, milles paljude osaliste jaoks oli keeruline arvata, millest selle vastutus algab ja lõpeb," kirjutati uuringus.
Uuringus toodi välja üks ACT-A algatus, mis paistis hästi töötavat.
2020. aastal aitasid Global Fund, mis osales ACT-A raviviiside sambas ja UNICEF käivitada algatuse, mille abil hangiti madala- ja keskmise sissetulekuga riikidele hapnikku, mis oli vahend, mida riigid, nagu India, mis nägid vaeva üha suurema hulga Delta tüve juhtumite arvuga, 2021. aastal hädasti vajasid.
2021. aasta juuniks olid Global Fund ja UNICEF eraldanud hapniku hankimiseks 233 miljonit dollarit, mille eest saadi 800 000 hapniku annust, kirjutatakse Dalbergi ülevaates. Organisatsioon (ACT-A) eraldas Covid-19 puhangutega riikidele hapniku tarbeks lisaks 219 miljonit dollarit, mille hulgas oli 75 miljonit dollarit Indiale, näitavad Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) esindajate, kes töötasid ACT-As, kogutud andmed.
Kuid teised ACT-A algatused – testide, ravimite ja vaktsiinide hankimine ja jagamine – oli jäämas maha seatud ajalistest eesmärkidest, osutati uuringus.
Covidi testide puhul oleks pidanud, tänu paljudele osalistele, 2021. aasta keskpaigaks olema võimalik tarnida madala ja keskmise sissetulekuga riikidele pool miljardit testi. Juuni lõpuks oli diagnostika sammas endale seatud eesmärkidest tublisti maas ja suudeti hankida vaid 16 protsenti eesmärgiks seatud 500 miljonist testist.
ACT-A tõmbas samuti koomale ravimite eesmärke ja algse 2021. aastaks seatud sihi, milleks oli 245 miljonit ravimikuuri, asemel seati eesmärgiks 100 miljonit. Juuni keskpaigaks oli suudetud hankida vaid 1,8 miljonit ravimikuuri.
Wellcome Trusti kõneisik ei kommenteerinud ravimidooside valmistamise konkreetset ajastust, kuid väitis, et nende hankimise kiirus on "fenomenaalne".
"Suured üleilmsed ravimikatsetused … algatati mõne nädalaga," rääkis kõneisik.
Kui Covidi tööriistad – testid, ravimid ja vaktsiinid – nirisesid madala ja keskmise sissetulekuga riikidesse, siis sealsed ametnikud ja tervishoiutöötajad muutusid üha kurjemaks.
"Tagantjärele tarkuse täiuses on nüüd täieliselt selge, et võimustruktuurid eelistasid maailma põhjaosa selle lõunale. Need võimustruktuurid on halvanud ACT-A, sealhulgas COVAXi, tegevuse," rääkis 2021. aasta augustis endine Maailmapanga inimarengu nõunik Olusoji Adeyi, kes oli ACT-A nõunik.
Vaatamata sellele, et COVAXile eraldati 2021. aasta sügisel üha rohkem vaktsiine, mille hulgas oli USA antud 500 miljonit annust, liikus vaktsiinialgatus edasi palju aeglasemalt kui oodati.
Gavi ja UNICEF nägid tublisti vaeva, et vaktsiinid jõuaksid madala ja keskmise sissetulekuga riikidesse, eriti Aafrikas ja 2021. aasta lõpuks loodeti kohale toimetada 800 miljonit doosi. Seda oli algsete eesmärkidega võrreldes rohkem kui miljard doosi vähem.
Samal ajal selgus samuti tõsiasi, et WHO seatud eesmärki – vaktsineerida 2022. aasta keskpaigaks ära 70 protsenti maailmast – ei suudeta täita.
"Lihtsameelne oli arvata, et me suudame selle eesmärgini jõuda," rääkis üks COVAXiga seotud inimene. "Eesmärgid on toredad, aga seda ainult siis kui neid suudetakse täita.
Gavi kõneisik osutas: "70-protsendine eesmärk oli WHO, mitte COVAXi seatud."
Vaktsiinidoose tuli aina juurde, kuid vaktsineerimise määr aeglustus. Ajaks kui vaktsiine hakati Aafrikas jagama, levisid kohalikes kogukondades "kuulujutud", et vaktsiinid pole turvalised. Vabatahtlikud nägid Sahara aluses Aafrikas kohalike kogukondade veenmisega tunde vaeva, et need laseksid ennast ära süstida.
Ühes Ghana pealinnast Accrast viie tunni autosõidu kaugusel kirdes asuvas külas põhjustas vaktsiinipelgust usaldamatus kõigi vastu, kes neid doose jagasid – vaktsiinitootjate, lääneriikide ja suurte terviseorganisatsioonide. Kui vaktsiinid said valmis, siis vaatasid Ghana inimesed, kuidas eurooplasi ja ameeriklasi süstiti. Esimesed vaktsiinidoosid jõudsid Ghanasse kuus kuud hiljem.
Samas tegemist ei olnud ainult vaktsiinipelguse ja apaatiaga, mis vaktsineerimise ulatust mitmes Aafrika riigis piiras. Mõned terviseaktivistid osutavad COVAXi probleemidele, kuna see ei suutnud valmistada riikides ette vaktsiinide jaotamiseks vajalikku logistikat.
Matahari Global Solutionsi, Peoples Vaccine Alliance'i ja International Treatment Preparedness Coalitioni teadurid küsitlesid 2022. aasta augustis paljusid kohalikke eksperte ja leidsid hulgaliselt põhjuseid, miks vaktsineerituse määr jäi väikeseks.
"Meil on tegemist põua tekitatud probleemidega, turvaolukorraga ja poliitlisest ebastabiilsusest tingitud asjaoludega," rääkis toona WHO esindaja Somaalias Mamnunur Rahman Malik.
Vaktsiinikeskuse lähedus, valitsuste ebausaldusväärsus, ennustamatu vaktsiinide tarnimine ja sõda olid kesksed põhjused, miks suuremat hulka inimesi ei suudetud ära vaktsineerida. Gavi juhi Seth Berkley sõnul olid need asjaolud, mida COVAX ei suutnud kontrollida.
Samuti pidid tervishoiutöötajad paljudes riikides tegema raskeid valikuid, kuna mitmed valitsused otsustasid kulutada niigi vähest raha Covidi vaktsineerimisele selle asemel, et vaktsineerida tavavaktsiinidega lapsi.
"Kuna meie riigis vaktsineeriti inimesi Covidi vastu, siis me näeme tänu sellele, kuidas lapsed nakatuvad leetritesse, sest me pidime Covid-19 vaktsiinide manustamiseks kasutama samu immuniseerimise teenuseid. Nii tehes sai kannatada laste immuniseerimise programm," vahendatakse uuringus Maliki sõnu.
Kõige tulemusena hakkas 2022. aastal Aafrikas vaktsineerimise ind vaibuma. Ameerika Ühendriikides on vaktsineerituse määr 67 protsenti, aga Aafrikas oli käesoleva aasta augustiks täielikult vaktsineeritud 20 protsenti inimestest. Aafrika CDC hinnangul kujutab selline olukord kümnete miljonite inimeste jaoks suurt ohtu.
"Otse öeldes, siis alguses me saime COVAXilt ainult AstraZeneca doose ja nende puhul kurtsid inimesed ohtrate kõrvalnähtude üle. See peletas paljud inimesed vaktsineerimisest eemale," rääkis Ghana Bolgatanga piirkonna linna terviseteenuste juht Stephen Bordotsiah. "Ajaks kui me saime Pfizeri ja Moderna vaktsiine … olid inimesed saanud hulgaliselt negatiivset tagasisidet. Nii on meil täna süsteemis neid vaktsiine hulgaliselt alles."
Berkley kinnitusel on ta COVAXi tegevuse üle uhke ja tema sõnul on saavutatud pea 50-protsendine esialgse vaktsineerituse määr riikides, mida Gavi nõukogu peab kas madala või keskmise sissetulekuga riikideks.
"Kui vaadata tagasi, siis ajaloolises plaanis on tegemist erakorralise saavutusega," rääkis Berkley. "Samas eesmärgiks oli jõuda kõikjal vaktsiinivõrdsuseni ja ma arvan, et me kõik saame aru, et me ei jõua täiel määral selleni mitte kunagi."
Samuti hakkasid vastu 2022. aastat aeglustuma teised ACT-A testide ja ravimite programmid.
Toimetas Karol Kallas