Eesti LGBT Ühingu kommunikatsioonijuht Kristiina Raud saates "Pealtnägija". Ekraanitõmmis

Eesti LGBT Ühing on andnud avalikkusele mõista, nagu oleks vale SAPTK poolt oma toetajatele saadetud kirjas kirjeldatud juhtum, kus nimetatud organisatsiooniga seotud aktivistid on nn soovahetuse küsimuses "nõustanud" üht teismelist viimase vanemate nõusolekuta ja isegi nende teadmata. SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid lükkab niisugused väited ühemõtteliselt tagasi.

Näiteks oma kodulehel nimetab Eesti LGBT Ühing valeks Vooglaiu väidet, nagu oleks ühinguga seotud isikud mõjutanud noort inimest nn soovahetusega seonduvalt. Ühtlasi kirjutatakse, et "Vooglaid on isegi tunnistanud, et pole talle teatatud loo paikapidavust kontrollinud."

Vooglaid on aga öelnud näiteks TV3 saates "Duubel", et tal puudub igasugune põhjus mitte uskuda seda murest murtud isa, kes on Eesti LGBT Ühinguga seotud aktivistide poolsest "nõustamisest" pikalt rääkinud.

Vooglaid lükkab ümber ka Eesti LGBT Ühingu väite, nagu poleks ta kõnealuse loo paikapidavust kontrollinud.

"Just nimelt selle loo paikapidavuse kontrollimiseks pöördusin ma juba aprillis Eesti LGBT Ühingu poole, küsides konkreetselt, kas ühinguga seotud inimesed on nö nõustanud alaealisi nn soovahetusega seonduvates küsimustes ilma nende vanemate nõusoleku ja teadmiseta," osutab Vooglaid.

"Vastus, mille ma Eesti LGBT Ühingu kommunikatsioonijuhilt Kristiina Raualt sain, ei eita sugugi niisugust tegevust, vaid õigustab seda. Selle asemel, et vastavad väited ümber lükata, selgitas Raud, et Eesti LGBT Ühing tõepoolest pakub "sooga seonduvate küsimuste korral kogemuspõhist nõustamist" isiklikest kogemustest lähtuvalt ning et "kui ühingusse pöörduvad inimesed küsimustega, siis puuduvad põhjused, miks ei peaks pöördujad, hoolimata oma vanusest, küsimustele vastuseid saama"."

Raud selgitas oma vastuses ka seda, et "vanemate õiguste ja kohustuste teostamine ei ole takistatud Eesti LGBT Ühingu teenuste osutamise tõttu ning pigem annab see võimaluse vanemale huvi korral pöörduda ühingu poole täiendava info saamiseks ja oma lapse toetamiseks."

Vooglaiu küsimusele, kuidas on vanematel võimalik huvi korral pöörduda Eesti LGBT Ühingu poole täiendava info saamiseks ja oma lapse toetamiseks, kui nad ei teagi, et ühinguga seotud inimesed nende lapse nõustamisega tegelevad, Raud aga ei vastanud.

Samuti ei vastanud ta küsimusele sellest, et kui Eesti LGBT Ühingu "nõustajate" suunamisel otsustab üks alaealine täisealiseks saades nn soovahetusoperatsiooni kasuks, ent pärast kahetseb seda, siis millisel moel võtab Eesti LGBT Ühing kõnealuse saatusliku vea tegemise eest vastutuse.

"Seega ei ole siin probleem sugugi vaid üksikus juhtumis – probleem on palju põhimõttelisem, sest homoaktivistid tegelevad nõustamise loosungi kattevarjus noorte suunamise ja mõjutamisega nende vanemate selja taga tunduvalt laiemalt," toonitab Vooglaid ja lisab, et niisugune tegevus peaks olema mitte ainult mitte riiklikult rahastatud, vaid ka seadusega keelatud.

Et saada oma küsimustele vastuseid ja Eesti LGBT Ühingu seisukohtadest parem ülevaade, küsis Vooglaid ka võimalust teha ühingu esindajaga antud teemal videointervjuu, et organisatsiooni seisukoht oleks ka Objektiivi kriitika taustal selgelt esile toodud, aga paraku keelduti kommentaari andmisest.

"Kahjuks leiame, et meie dialoog oleks siiski üksteisest möödarääkimine seni, kuni te ei nõustu, et erineva sooidentiteediga inimeste enesemääratlust tuleb austada ja et nad üldse olemas on," teatas Raud.

"Mina teeks ka praegu sel teemal Eesti LGBT Ühingu esindajatega intervjuu, et neist küsimustest täiesti rahulikult ja viisakalt rääkida – seda enam, et nagu ma neile vastasin, ei eita ma sugugi sooidentiteedi häiretega inimeste olemasolu –, aga kui teine pool keeldub suhtlemast, siis pole see muidugi võimalik. Iseenesest pole see üllatav, pidades silmas nende valgustkartvat tegevust seonduvalt noorte inimeste mõjutamisega nende vanemate teadmata," ütles Vooglaid.

Juhtkiri: nõudmises lõpetada homolobi riiklik rahastamine pole midagi radikaalset