Sellal kui Euroopas, ka Eestis, ollakse seda meelt, et Kiriku esmane ülesanne on kultiveerida inimese õigust teha seda, mida kuri süda ja patune ihu ihaldab, nimetades seda kas või seksuaaltervise edendamiseks, on mujal maailmas Kirik ja kogudused tõusuteel tänu piibellikule Jumala- ja inimesekäsitusele. "Euroopa elab luuludes, väites, et kristlus on taanduv nähtus maailmas," tõdeb väljaanne Seurakuntalainen.fi. Paari aasta pärast ületab Aasia kristlaste arvult Euroopat ning Ladina- ja Lõuna-Ameerika on seda juba teinud. Esimest korda inimkonna ajaloos elab enamus planeedi kristlastest aga Aafrikas.
Soome misjoniajakirjanik Kai Kortelainen kirjutab väljaandes Seurakuntalainen nukra tõdemusega ja siiski ka rõõmsa lootusega kristluse hetkeseisust meie planeedil.
Maailma seitsmemiljardilisest elanikkonnast on praegusel hetkel kristlasi 2,5 miljardit. Esimest korda elab enamik maailma kristlasi – 599 miljonit – Aafrikas. Ladina-Ameerikas elab kristlasi paar miljonit vähem. Euroopa elas umbes tuhat aastat kõige kristlikuma maailmajaona. Praegu arvatakse kristlasi olevat siin umbes 550 miljonit. See arv kahaneb igal aastal 4–5 miljoni võrra. Tempo on võrreldav sellega, kui usundeid kujutaval kaardil märgitaks igal aastal Iirimaa või ühe Põhjamaa suurune riik mittereligioosseks piirkonnaks.
Meediamisjonäri Juha Auvineni sõnul läheb ristiusul ometigi suurepäraselt. Kuigi Euroopas läheb allamäge, siis eriti maakera lõunapoolel kasvab kristlaste arv aastast aastasse. Aafrikas näiteks igal aastal umbes 17 miljoni võrra.
"Soomes ja Euroopas valitseb luulu, et kristlaste arv väheneb ja kristlus on "möödunud talve lumi". Globaalselt vaadates on pilt hoopis teine," ütles Auvinen Radio Dei saates antud intervjuus.
Aga kui haridustase paraneb ja võetakse omaks teaduslik maailmapilt? Kas lõunapoolkera järgib siis Euroopa teed, sumbudes vaiksesse, ummikusse viivasse ilmalikkuse umbteele?
Juha Auvinen seda nägemust ei jaga: "Ka haridustase tõuseb nendes maades tugevasti. Haridustase on seotud majandusliku tõusuga. Oleme näinud, kuidas nii Aasias kui mõningates Aafrika riikides areneb majandus üsna jõuliselt. Samal ajal kasvab neis kristlaste arv. Kristlik usk on loonud kogukondi, kus inimesed leiavad üksteiselt tuge sõltumata majanduslikest, poliitilistest või kultuurilistest teguritest. Mitmetes eri kultuurides on inimesed enam avatud Piibli õpetusele ja näevad Jumala tegevust oma enda elus."
Euroopast enamgi väheneb kristlaste arv Lähis-Idas, kus kristlasteks nimetab end vaid mõni protsent elanikkonnast. Lähis-Idas on kirikud ahistatud ja kristlasi vaenatakse tugevalt. Verised konfliktid on põhjustanud kristlaste lahkumise omalt maalt.
Hoolimata kristlusele vaenulikust ideoloogiast on Lähis-Ida moslemite hulgast hakanud kuulduma rohkelt lugusid, kus nähakse ilmutuslikult või spetsiifilistes unenägudes valgesse riietunud olendit, kes osutub Kristuseks. Nende tunnistuste tõepära on mõistuslikult või loodisteaduslikult võimatu selgitada. Kristlikesse kogudustesse on Soomeski liitunud selliseid kogemusi saanud endisi moslemeid.
"Seda juhtub üllatavalt palju. Hiljuti kuulsin juhtumist, milles noor mees nägi sellise ilmutuse unes. Tal ei olnud enne seda kristlusega olnud mitte mingisugust kokkupuudet. Pärast unes nähtut hakkas ta teadlikult otsima tõde, sest olend, kes talle ilmus, ütles enda olevat Tee, Tõde ja Elu. Tõeotsingud viisid selleni, et ta hankis endale Piibli. Hakkas seda lugema ja tuli vähehaaval arusaamisele, et selles leidub tõeline tõde ja valgus. Selle põhjal otsis ta kontakti kogudusega ja ristiti," räägib Auvinen.
Tema sõnul ei ole küsimus vaid Euroopasse tulnud moslemites. Tavaliselt ilmutuse saanud soovivad jääda oma kodumaale, hoolimata seal toimuvast genotsiidist.
Sellal kui Helsingin Sanomat toob ära statistika, mille kohaselt Piiblisse kui Jumala ilmutusse usub eurooplaste vähemus, ja tutvustab Berliini, Stockholmi ja Helsingi elanikke, kes on Kirikust lahkumas või selle suhtes ükskõiksed, toimub Lähis-Idas tõeline genotsiid, kus kristlased tunnistavad oma usku verega nagu muistsetel aegadel, mil levinud kõnekäänuks oli "kristlaste veri on Kristuse koguduse seeme".
Helsingi õigeusukogudust aprillikuus külastanud Süüriast pärit arhimandriit Alex Chehadeh pidas siin araabiakeelse liturgia, millel osalesid ka kodumaalt lahkunud ja Soome siirdunud õigeusklikud.
Süürias tegutseval Antiookia Õigeusu Kirikul on kogudusi üle maailma ja Süürias on ta kristlikest konfessioonidest suurim. Kannatanud on selles mitmeaastases konfliktis aga kõik kristlikud kogukonnad.
"Paljud kristlased on tunnistanud oma usku surmaga, kuna ei hüljanud Kristust. On kindel, et ISIS ja Al-Nusra on tapnud kristlasi vaid selle tõttu, et nad on kristlased. Meil on tunnistajad, kes on näinud neid veretöid oma silmaga," ütleb arhimandriit Alexi. "Need alad, mida kaitseb Süüria armee, on kõigile turvalised. Üritame võimaldada kristlastele tagasituleku oma kodudesse. Meil on ka eesmärk ehitada uued kirikud hävitatute asemele."
Seitsme aasta jooksul on Süüria konfliktis hukkunud kümneid tuhandeid kui mite sadu tuhandeid inimesi. Ortodoksiviesti küsimusele, kuidas on kõige selle keskel võib arhimandriit Alexi Chehadeh luua enda ümber lootust ja rõõmu, vastab ta: "Preester ei või olla lootusetu! Me kuulume ülestõusmist, mitte surma kuulutavasse kirikusse!"
Artikli koostamisel on kasutatud väljaannete Seurakuntalainen ja Ortodoksiviesti materjale.