Poliitikaanalüütik Kadri Liik kirjutab väljaandes Eesti Ekspress, et Venemaa ei soovi viia ellu sotsiaalkonservatiivset maailmarevolutsiooni või taastada Nõukogude Liitu või ühendada venekeelseid riike. Venemaa soovib tema hinnangul ümber kujundada liberaalset maailmakorda, uskudes ise, et kutsub utoopilise, kuid juba koost laguneva maailmavaate omaks võtnud Läänt mõistusele. Oma naabrusse aga soovib Venemaa kuuest riigist koosnevat mõjusfääri.
Kadri Liik rõhutab, et kuigi Venemaal on eksisteerinud pikaaegne konservatiivne-ortodoksne-slavofiilne-eurasianistlik traditsioon, ei ole selle esindajad kunagi poliitikategemise juures olnud. Sotsiaalkonservatism on olemuselt vaid vahend, mida Moskva kasutab.
Liik leiab, et pole õige öelda, nagu püüaks Venemaa praegu kõigest jõust Läänt seestpoolt destabiliseerida. Siiski kujutavad Liigi arvates Venemaa sotsiaalkonservatiivsed seisukohad – mis on küll juhuslikud ja oportunistlikud – Läänele tõsist probleemi. Venemaa "sekkumise" muudab mainimisväärseks Lääne elanike peataolek ja rahulolematus Lääne elukorraldusega.
Liik ei usu, et Venemaa soovib taastada Nõukogude Liitu – sest ollakse aru saanud, et see on võimatu – või ühendada vene keelt rääkivaid riike. "Tegelikult soovib Venemaa luua oma naabrusse mõjusfääri. Sinna peaksid kuuluma kuus riiki, mis asuvad Venemaa ja Euroopa Liidu vahel ning mida EL nimetab oma idanaabriteks: Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene," kirjutab Liik.
Nende riikide puhul tahab Moskva olla haldaja ja vahekohtunik suhetes Läänega. Kuid just sellist mõjusfääri Lääs Venemaale tagada ei saa, sest Lääne arvates peab riikidel olema õigus valida endale liitlasi.
Liik kirjutab, et Venemaa soovib uut maailmakorda ning tahab vabaneda mõnedest liberaalse korra nurgakividest. Seejuures "arvab Moskva end Läänt mõistusele kutsuvat, et too loobuks katastroofiliselt utoopilisest maailmavaatest, mis juba praegu koost laguneb ja kaost põhjustab."
Lõpetuseks leiab Liik, et kui "me tahame, et Venemaa tunnustaks ja kohaneks meie maailmakorraga, peame esmalt taastama oma demokraatliku kapitalistliku ühiskonnamudeli tõsiseltvõetavuse ning seda vajadusel siit-sealt värskendama."
Loe artiklit täismahus Eesti Ekspressist.