Peaminister Kaja Kallas riigikogu infotunnis, 9. novembril 2022. Foto: kuvatõmmis

Peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) keeldus eilses riigikogu infotunnis erakonnakaaslase Marko Mihkelsoni käitumist hukka mõistmast, kuna pole tema poolt tehtud lapse alastipilte näinud ega polevat ka piisavalt pädev nende hindamiseks. Samuti pole tal kavas Mihkelsoni erakonna valimisnimekirjast eemaldada, sest leiab, et poliitilise ja moraalse hinnangu tema teole peaksid andma valijad.

"Lugupeetud Kaja Kallas, teie erakonna liige Marko Mihkelson on vahele jäänud pedofiilsete fotode tegemisega. Neid on tehtud pikema perioodi jooksul, vähemalt poolteist aastat. Need on pealtnägijate… need, kes on fotosid näinud, aga avalikkusesse on tulnud ka nende kirjeldusi, lihtsalt jälgid. Nüüd, Marko Mihkelson on praegu väliskomisjoni esimehe kohalt tagasi astunud. Samas on ta teatanud, et ta kandideerib valimistel, ja suure tõenäosusega võib osutuda valituks uuesti riigikokku. Kas teie arvates on see kooskõlas meie ühiskonnas kehtivate moraalinõuetega ja poliitilise vastutuse printsiibiga?" küsis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) saadik Mart Helme peaminister Kaja Kallaselt.

Kaja Kallas vastas, et Eesti on õigusriik ja õigusriigis on erinevad institutsioonid, kes hindavad, kas midagi on kohatut või kohast: "Meil on lastekaitse ametnikud, meil on politsei, meil on kohtud ja ka nende tehtud otsuste peale saab alati kaevata kui polda rahul."

"Laste õiguste kaitseks on sellised kohtuistungid kuulutatud kinniseks, just sellepärast, et selliseid arutelusid ei ole ja seetõttu on väga kohatu tuua need arutelud siia riigikogu saali. Sellega rikutakse laste õigusi oluliselt," heitis Kallas Helmele teema tõstatamist ette.

"Kui erinevad institutsioonid, kes nende asjadega tegelevad, ei ole leidnud seal midagi sellist, mida ette heita, siis ei peaks sellega edasi tegelema," leidis Kallas.

"Marko Mihkelson on võtnud poliitilise vastutuse, astudes väliskomisjoni esimehe kohalt tagasi, mida ta ei oleks pidanud tegema, sellepärast, nagu ma ütlesin, etteheiteid talle ju tehtud ei ole. Aga ta tegi seda oma pere kaitseks ja seda tuleb austada ja sellest peaks olema see teema ka lõpetatud."

Mart Helme leidis aga, et teema ei ole lõpetatud ning Mihkelson ei ole võtnud piisavat poliitilist vastutust.

"Ja kui te räägite laste huvidest, siis teie poolt käivitatud nõiajaht, õigemini teie ajakirjanduslike käsilaste poolt käivitatud nõiajaht Martti Kuusiku vastu, aga ka praegu siin meie hulgas selles riigikogu koosesisus olev Mailis Reps… tema laste õigustest ei räägi keegi. Need kistakse pidevalt avalikkuse ette, nad on tuvastatavad, nad kannatavad kõikide nende protsesside ja nende süüdistuste ja väidete ja valeväidete pärast," heitis omakorda Helme Kallasele ette.

"Ja kui te räägite veel mingist õigusriigist, siis teie poolt juhitav valitsus on praegu käivitanud nõiajahi nende peale, kes Marko Mihkelsoni teemat Facebookis julgevad käsitleda. Blokeeritakse… vot siin veebikonstaablid on äärmiselt usinad. Kui minusugusele tühisele purule tehakse peksmis- ja tapmisähvardusi Facebookis või ka kommentaariumites, siis veebipolitsei millegipärast ei reageeri. Aga antud juhul blokeeritakse, süüdistatakse, ähvardatakse kohtuprotsessidega… see on see teie õigusriik," jätkas Helme.

Järgnevalt küsis Helme, et missugune poliitiline vastutus on see, kui inimene neli kuud pärast asjade ilmsiks tulekut võib osutuda uuesti valituks siia saali ja võib saada nii ministriks, aga võib-olla ka peaministriks? Missugune on see poliitiline vastutus, missugune on see moraalne hinnang sellele?

"Ärge tulge mulle rääkima mingit õigusriiki ja seda, et midagi pole algatatud – siin on tegemist ju väga selgelt ka protseduuride rikkumisega… ei tahetudki algatada. Ja teie teadsite sellest ja olete kaasosaline, nii moraalselt kui ka õiguslikult, et niisugused rikkumised on sisuliselt vaiba alla lükatud," süüdistas Helme peaministrit.

"Kas te saate aru, et nii teie kui Marko Mihkelson peate võtma poliitilise vastutuse ja lõpetama ühiskonna lollitamise ja sellise poliitilise vastutusega mängimise, et noh tegime mingisuguse liigutuse, sellest piisab ja nüüd läheme edasi ja lendame veel kõrgemalt kui enne seda. Kas te saate aru poliitilise vastutuse tegelikust mõttest?" küsis ta oma sõnavõtu lõpetuseks.

Kaja Kallas vastas, et mis puudutab poliitilist hinnangut, siis valijad saavadki poliitilise hinnangu anda valimistel: "Marko Mihkelson saab küsida uue mandaadi ja selle pealt, mis on teada, saavadki valijad anda selle moraalse hinnangu."

"Teie võite siin öelda mida iganes, aga moraalne hinnang näiteks teie inimeste tegude, väljaütlemiste suhtes mulle ka ei meeldi… ma annaks ka moraalse hinnangu. Ma veelkord ütlen, et moraalse hinnangu poliitikutele saab anda valimistel. Minule näiteks ka ei meeldi see, mida teie erakonna inimesed välja ütlevad või mida teevad, aga sellele saavadki valijad anda hinnangu ja ei ole minu asi öelda, kes keda valib… ja ei ole ka teie asi seda öelda," ütles Kallas.

"Nii et jah, esiteks, kui on etteheiteid, siis meil on õigusriik, meil on erinevad institutsioonid, kes selliste kaebustega tegelevad ja kui me ütleme, et nende institutsioonide tegevus ei ole kuidagi õiguspärane, siis me tegelikult õõnestame ise seda sama riiki öeldes, et neid ei tasu usaldada, võtame kohtupidamise enda kätte… see ei ole õige," leidis Kallas ning lisas, et meil on selle jaoks ette nähtud institutsioonid, kes selliste asjadega tegelevad.

Kallas kiitis Mihkelsoni ja laimas Varro Vooglaidu

Järgmisena võttis sõna EKRE esimees Martin Helme, kes soovis peaministrilt saada ikkagi moraalset hinnangut: "Ei ole mõtet tulla meile rääkima sellest, kuidas kohtud on midagi otsustanud. Marko Mihkelsoni teemal ei ole kohtud midagi otsustanud."

"Ja kui te ütlete, et meie õõnestame õigusriiki, siis ma vastupidi ütlen, et reformierakondlik maffiavalitsus õõnestab õigusriiki ja ei ole meil kohtud ega õiguskaitseorganid tegelenud adekvaatselt ei Liina Kersna, Keit Pentus-Rosimannuse, Tallinna sadama, VEB-fondi ja saja muu asjaga eksole. Meil tõepoolest puudub usaldus Eesti õiguskaitsesüsteemi õigluse suhtes ja teie olete seda õiguskaitsesüsteemi 19 aastat ehitanud ja mehitanud Eestis," süüdistas Martin Helme.

Helme tuletas ka Kallasele meelde, et erakonna esimehena on tal otsustav sõna selles, kas inimesed kandideerivad riigikogu valimistel või ei kandideeri: "Praegu on Reformierakonnast välja hõigatud, et Marko Mihkelson kandideerib teiega samas ringkonnas, 4. ringkonnas, Harju-Rapla ringkonnas, ja kui te ei ütle, et "ei, Marko, ära seekord palun kandideeri" või ei pane talle blokki peale, siis te sisuliselt kiidate heaks selle tegevuse, millega Marko Mihkelson on tegelenud."

"Ja kui te enne ütlesite, et etteheiteid pole talle tehtud… vabandust väga, on küll, siin samas saalis praegu teeme etteheiteid. Teeme etteheiteid, et tema käitumine on olnud pedofiilne. Teeme etteheiteid, et teie erakond, teie erakonna esimehena olete seda ringkaitses kaitsnud, varjanud, kinni mätsinud ja soosinud. Ja mul on ikkagi soov, et te annaksite mitte juriidilise hinnangu, vaid moraalse ja eetilise hinnangu sellele, mida Marko Mihkelson on teinud," palus Helme ning tuletas Kallasele meelde, et umbes kümme aastat tagasi oli ta peamiselt uudistes sellega, et tegi riigikogu liikme eetikakoodeksit.

"Riigikogu liikme eetikakoodeks, mis kehtib riigikogu hea tava nime all, algab sellest, et riigikogu liige kohtleb kõiki inimesi lugupidavalt. Selle vastu teie rängalt eksite," süüdistas Kallas kõigepealt Martin Helmet oma vastuses.

"Mis puudutab seda, kes kandideerivad nimekirjas… andke andeks, teie nimekirjas kandideerib inimene, kes ei pea oluliseks seda, et sinimustvalge lipp lehvib Pika Hermanni tornis, nii et teie valite oma kandidaadid, meie nimekirjas kandideerivad omad. Igaühel on üks hääl – see, kes annab hääle siis sellele inimesele, et Pika Hermanni tornis ei pea lehvima tingimata sinimustvalge, ei ole kindlasti see, kes toetab Marko Mihkelsoni, kes on Eesti välispoliitikas väga tugevalt esinenud," rääkis Kallas.

"Ja see, et teie esitate ja esinete siin selliste väidetega, siis ma ütlen veelkord, meil on inimesed, kes hindavad seda, kas midagi on kohane või kohatu, meil on lastekaitsetöötajad, meil on politsei, meil on kohtud… ja minu teada oli kohtuvaidlus ka laste hooldusõiguse üle ja see käis läbi kõikidest instantsidest, nii et minul ei ole põhjust kuidagi seada kahtluse alla seda, mida need organisatsioonid, need institutsioonid otsustavad. Kui ei olda rahul nende otsustega on võimalik kaevata järgmisesse astmesse, aga seda saavad teha need, kelle õigusi on rikutud," hoidus Kallas Mihkelsoni käitumist isiklikult hukka mõistmast.

"Ja antud hetkel kõik laste õigusi puudutavad vaidlused üldiselt on kinnised just sellel põhjusel, et selliselt mingeid väiteid esitama ei hakataks ja seda uuesti kuskil arutama ei hakataks. Nii, et jätame need asjad nende inimeste kätte, kellel on pädevus otsustada, kas midagi on kohane või kohatu."

Oma sõnavõtu lõpetuseks lisas Kallas, et "poliitilisel tasandil saavad valijad endale valida meelepärase kandidaadi, kas siis Marko Mihkelsoni või siis mõne inimese, kes ei pea oluliseks, et Pika Hermanni tornis lehvib sinimustvalge lipp".

Martin Helme juhtis omakorda tähelepanu sellele, et Varro Vooglaid, kelle kohta peaministri vihje oli, on kaevanud peaministri kohtusse laimu eest ja seda laimu Kallas oma sõnavõtus nüüd ka kordas: "Varro Vooglaid ei ole kunagi öelnud, et tema ei taha, et Eesti sinimustvalge lipp lehviks Hermanni tornis, ta on öelnud, et ta ei taha, et selle lipu all tehtaks reformierakondlikke sigadusi. Ma saan aru, et te ei saa sellest vahest aru, aga eks siis loodame, et kohtud siin õigust mõistavad. Aga ma palun rohkem mitte seda laimu siin saalis korrata."

Riigikogu esimees Jüri Ratas (Keskerakond) võttis sõnajärje üle: "Eelnev küsija küsis moraalset hinnangut peaministrierakonna esimehe käest meie ametikaaslasele. Ja peaminister moraalse hinnangu andis, aga ühele teisele inimesele, teisest nimekirjast ja teisest erakonnast. Eks siin on üsna sageli nii, et keegi räägib aiast ja vähemalt räägitakse siis ka aiast, aga mitte aiast, vaid sellest aiaaugust, nii nagu rahvakeeles öeldakse. Ja ma arvan, et eks see süveneb järjest rohkem ja rohkem, mida 5. märtsile lähemale me jõuame."

Järgmisena sõna võtnud Mart Helme soovis aga, et protokollis fikseeritakse, et peaminister andis vastates selge moraalse hinnangu: "Pedofiilia, pedofiilne tegevus on Eesti Vabariigis Kaja Kallase ja Reformierakonna poolt aktsepteeritav".

Mart Helme: Mihkelson on julgeolekuoht

"Te ei tea mitte midagi ka eriteenistuste tööst, aga mina tean… ma olen töötanud nendega koos aastaid ja ma tean nende tüüpväljendit – inimesel tuleb leida nõrk koht ja talle konks sisse lüüa. Ja kui talle on konks sisse löödud, siis ta teeb seda, mida ta tegema peab. Ja antud juhul küsimus Marko Mihkelsonist ja julgeolekust on täpselt see – konks on sisse löödud ja ta teeb seda, mida ta peab," selgitas Mart Helme peaministrile.

"Ja nüüd küsimus on selles, kes on selle konksu sisse löönud ja kelle käske ta täidab? Kas ta käib Moskvas aru andmas vahetult enne Krimmi annekteerimist ja vahetult enne täiemahulise Ukraina sõja puhkemist või käib ta meie eriteenistuste konksu otsas kusagil midagi tegemas? Aga võib-olla teeb ka mõlemale poolele, ka see ei ole haruldane. Ja selles on kogu küsimus."

"Ja kui te seda ei tea, mismoodi manipuleeritakse, šantažeeritakse eriteenistuste poolt inimesi, siis ärge tulge rääkima, et teie usaldate ja teie teate. Teie ei tea mitte midagi sellest, mida teavad eriteenistused inimeste kohta ja mida nad kasutavad inimeste manipuleerimiseks ja ärakasutamiseks ära," ütles Helme Kallasele.

"Te väidate justkui Marko Mihkelson oleks kompromiteeritav. Ei ole," väitis aga Kallas vastu. "See protsess oli julgeolekuasutustele teada. Siis võiks öelda, kui on midagi sellist, mis võiks varju heita ja kardaks selle avalikuks tulemist, siis saaks võib-olla šantažeerida."

Järgnevalt rõhutas aga Kallas, et erinevalt võib-olla mõnest siin saalis on Marko Mihkelson väga selgelt kogu aeg seisnud Ukraina eest, Eesti välispoliitilist joont ajanud, väga selgelt seisnud riigikogus avalduste eest, mis tunnistavad Venemaa tegevust terroristlikuks genotsiidiks ja nii edasi.

"Nii, et kui vaadata tema tegevust, ei saaks küll mitte kuidagi öelda, et ta tegutseb Venemaa huvides. Pigem vastupidi. Pigem on ta väga selgelt oma arvamust avaldanud ja Ukraina eest seisnud ja kaitsnud neid seisukohti ka siin, olnud eestvedaja väga olulistel teemadel, nii et seda näitavad tema teod," kaitses Kallas Mihkelsoni.

Mart Helme vastas aga omakorda, et meil olid ka suurepärased inimesed, kelle teod näitasid aastate kaupa, et nad töötavad Eesti riigi hüvanguks: "Näiteks härra Simm, näiteks härra Metsavas, mitmed inimesed veel, kes on kaitsepolitseis töötanud. Palehigis kaitsesid Eesti huve. Palehigis. Keegi ei kahtlustanud. Kuni äkitselt tuli välja, et ongi hoopiski Eesti riigi vaenlased."

"Nii, et me teame väga hästi, kuidas eriteenistused töötavad, erinevalt teist, kes te peate ainult kogu aeg mingeid meie erakonna vastaseid süüdistuskõnesid, milledel ei ole alust. Mis on laim, algusest peale laim. Lõpetage laimamine! Vastasel korral tõepoolest me võtame fraktsiooni koosolekul vastu otsuse, me kõik 19 saadikut anname teid kohtusse, kui te seda laimamist ei lõpeta," ähvardas Mart Helme oma sõnavõtu lõpetuseks.

Kaja Kallas: minul pole pädevust Mihkelsoni juhtumile hinnangut anda

Martin Helme tuletas aga peaministrile meelde, et palus tal oma erakonnakaaslase absoluutselt kõlvatut käitumist kasvõi mingilgi moel hukka mõista ning vabandada avalikkuse ja riigikogu eest, et aitas sellist käitumist kinni mätsida: "Kui te seda teeksite, siis te näitaksite, et Reformierakonnal ja teil, Kaja Kallas, on mingisugunegi õige ja vale tunnetus, mingisugunegi moraalne kompass… et te saate üldse aru, mis on hea ja halb. Aga te ei tee seda ju."

Kaja Kallas õigustas enda aga sellega, et ei ole neid pilte näinud ega soovigi neid näha ning ei oskaks neid ka õigesti hinnata: "Kui on sellised etteheited, sellega tegelevad institutsioonid, kes teavad… oskavad neid pilte hinnata. Minul sellist pädevust ei ole. Selle jaoks on lastekaitse, selle jaoks on politsei, selle jaoks on prokuratuur, selle jaoks on kohus. Need inimesed, kes on antud ala eksperdid, on seda vaadanud ja ei ole leidnud seal midagi sellist, mis oleks etteheidetav. Ja selle põhjale mina tuginen."

Toimetas Martin Vaher