Kunagine Põhiseaduse Assamblee liige Liia Hänni. Foto: Peeter Langovits, Postimees/Scanpix

Kunagine Põhiseaduse Assamblee liige Liia Hänni nimetas eelmisel nädalal riigikogus teise lugemise läbinud parlamendikomisjonide protokolle ja salvestisi puudutavat eelnõu mõistusevastaselt tagurlikuks, sest sellega kavatseb riigikogu likvideerida suure osa oma tegevuse tõendusmaterjalist.

Praegu E-riigi Akadeemia e-demokraatia vanemeksperdina tegutsev Hänni kirjutas teise lugemise eelselt põhiseaduskomisjonile saadetud kirjas, et on huviga jälginud riigikogus toimuvat debatti komisjonide istungite jäädvustamise üle, sest see puudutab kodanike põhiseaduslikku õigust saada teavet riigiasutuste, sealhulgas riigikogu tegevuse kohta.

“Kahjuks on see aspekt senistes aruteludes kõrvale jäänud, mille tulemusena vaadeldakse riigikogu komisjonides toimuvat ainult kui riigikogu sisemise töökorralduse küsimust. Milleni selline kitsarinnaline käsitlus viib, on näha homme teisele lugemisele suunatud eelnõust, kus piiratakse avalikkuse juurdepääsu suurele hulgale riigikogu tööd kajastavale teabele,” selgitas ta ning soovitas muudatuste teise lugemise katkestada.

Hänni meenutas, et parlamendi eelmine koosseis ei suutnud komisjonide istungite jäädvustamise teemale lahendust leida. “Teatavasti vallandas siis avalikkuse pahameele istungite salvestiste hävitamise plaan, mis jäi katki – salvestised otsustati anda arhiivi. Lisaks jõuti arusaamale, et 2004. aastal sisse viidud korda, mille kohaselt protokoll ei pidanud enam kajastama komisjonis toimunud arutelu sisu, tuleb muuta ja taastada varasemalt kehtinud põhjalikemate protokollide nõue,” kirjutas ta.

Vaata samal teemal: Juhtkiri: Riigikogu või röövlijõuk?

Hänni sõnul on põhiseaduskomisjonis nüüd valminud eelnõu, mille kohaselt peab komisjoni istungi protokoll kokkuvõtlikult kajastama arutelu käiku ja seisukohtade kujunemist, sõnavõtja seisukohad tuleb refereerida ning hääletustulemus kanda protokolli nimeliselt. “Siinkohal võiks kodanikud rõõmustada võimaluse eest tutvuda seadusloome “köögipoolega”, kui mitte eelnõu heade kavatsuste varjus ei toimuks midagi sellist, millega rahvaesinduse tööd väärtustav kodanik ei saa leppida,” lausus ta.

Hänni märkis, et esiteks ei kajasta protokoll eelnõu järgi riigisaladust, salastatud välisteavet ja muud sensitiivset teavet. Tema sõnul ei pea sellist teavet loomulikult avalikult esitama, kuid probleem on selles, et aruteludest ei pruugi jääda mingit jälge.

“Komisjonide istungite salvestamist eelnõu ette ei näe, seega kaob vähemgi võimalus kunagi teada saada, kuidas langetati otsuseid, mis võisid kujundada Eesti ajalugu. Loomulik oleks ka sellised komisjoni istungid protokollida, seades protokollidele juurdepääsupiirangu, vajadusel kas või paariks inimpõlveks,” ütles ta.

Riigikogus toimuvat jälgides tekib paratamatult küsimus – kuidas on see võimalik? Ajal, kus maailma parlamendid järjest rohkem avalikustavad oma tegevust, toimub Eestis, maailmas tunnustatud e-riigis midagi nii mõistusevastaselt tagurlikku.

Hänni sõnul on see riigikogu töö läbipaistvuses praeguse olukorraga võrreldes pikk samm tagasi, kuna riigikogu kavatseb suure osa oma tegevuse tõendusmaterjalist likvideerida.

“Riigikogus toimuvat jälgides tekib paratamatult küsimus – kuidas on see võimalik? Ajal, kus maailma parlamendid järjest rohkem avalikustavad oma tegevust, toimub Eestis, maailmas tunnustatud e-riigis midagi nii mõistusevastaselt tagurlikku. Kas kodanikel on piisavalt mõjuvõimu, et selline areng peatada?” küsis Hänni riigikogule saadetud kirjas.

Parlamendi põhiseaduskomisjon lükkas eelmisel nädalal tagasi kõik opositsiooni ettepanekud, mis oleks kohustanud parlamendikomisjone oma istungeid salvestama ja lindistusi alles hoidma, seega käsitletakse salvestisi endiselt abimaterjalina, mis tuleb protokolli valmimise järel hävitada.

Komisjoni reformierakondlasest esimehe Kalle Laaneti sõnul leiti, et komisjonid ei pea salvestisi tegema ning jääb nende enda otsustada, milliseid abivahendeid nad protokolli koostamiseks kasutavad. Tema sõnul ei pidanud komisjon ka abimaterjalide säilitamise kohustust põhjendatuks.

Vt lähemalt ajalehest Postimees. Arutelu riigikogu kodu- ja töökorraseaduse muutmise seadusega seonduvate küsimuste üle eelnõu teisel lugemisel saab järelvaadata siit.