Paavst Franciscus hoiatas oma eilses kõnes natsismi ohtude eest ning ütles, et sooviks näha katoliku kiriku katekismusesse "meie ühise kodu vastu suunatud ökoloogilise patu" lisamist. Mitmete kommentaatorite sõnul lahkneb selline ettepanek kiriku õpetusest, mille kohaselt saab patustada vaid Jumala või tema näo järele loodud olendite vastu.
"Me peaksime katoliku kiriku katekismusesse sisse viima – mõtleme selle peale – patu ökoloogia vastu, ökoloogilise patu meie ühise kodu vastu, sest siin on kaalul meie kohustused," rääkis argentiinlasest paavst kuulajatele Roomas toimunud Rahvusvahelise Karistusõiguse Assossatsiooni 20. Maailmakongressil peetud kõnes.
Oma kõnes selgitas paavst, et senine kriminaalõigus ei suuda adekvaatselt vastata kaasaegse maailma ees seisvatele probleemidele, nagu näiteks "turgude kummardamine", mis marginaliseerib inimesi ja ohutab looduskeskkonda, või suurkorporatsioonide makromastaabis väärkäitumine.
Mõnede valitsusjuhtide kõned meenutavad Hitlerit
Ühtlasi palus paavst kuulajatelt tegutseda selle nimel, et tagada ühiste pingutuste kaudu "kohane kaitse meie ühisele kodule".
Paavst toonitas, et praeguse aja "minema viskamise kultuur" ja muud "psühho-sotsiaalsed nähtused" ohustavad ühist hüve, soosides samal ajal tasahilju "vihkamise kultuuri". Niisugused ohud võtavad paavsti sõnul sageli "tüüpiliselt natsismile omaste sümbolite ja tegevuste" vormi.
"Pean tunnistama," ütles paavst oma ettevalmistatud kõnest kõrvale kaldudes, "et kuuldes mõningaid kõnesid isikute poolt, kes juhivad valitsusi, tulevad mulle meeldi Hitleri kõned 1934. ja 1936. aastast."
"Need on tüüpiliselt natsismile omased tegevused, mis meenutavad juutide, mustlaste ja homoseksuaalse orientatsiooniga inimeste tagakiusamist ning esitavad meile äärmiselt negatiivse mudeli minema viskamise kultuurist ja vihkamisest," rääkis paavst, lisades et "niisugused asjad toimusid toona ja täna on samad asjad esile kerkimas."
Franciscus ei täpsustanud, millistele valitsusjuhtidele ta võrdlustes Hitleriga osutas, aga varem on ta teravalt sõna võtnud nii USA presidendi Donald Trumpi kui ka Itaalia endise siseministri Matteo Salvini suunal.
Kriitikud: maa vastu ei ole võimalik patustada
Nagu vahendab portaal LifeSiteNews, on mitmed tuntud katoliiklikud mõtlejad aga öelnud, et kiriku teoloogia kohaselt on inimestel võimatu panna toime patte hingeta objektide suhtes, nagu seda on maa või looduskeskkond.
Näiteks tuntud katoliiklik autor ja õpetlane, dr Peter Kwasniewski, ütles et kui inimesed kuritarvitavad loodust, siis patustavad nad Jumala ja kaasinimeste, mitte maa vastu. "Ei ole võimalik rääkida ühestki patust planeedi Maa vastu," märkis ta.
"Kõik patud on ultimatiivselt eksimused Jumala või tema poolt tema näo järele loodud olendite vastu. Nagu kõik teoloogid on enne Vatikani II kirikukogu järgset allakäiku selgitanud, tähendab looduskeskkonna või loomade või taimede kuritarvitamine patustamist Jumal Looja vastu, kes on andnud meile need hüved, et neid kasutataks õigel otstarbel kooskõlas loodu ja meie endi olemusega," jätkas Kwasniewski.
Ta selgitas, et pattude ainsaks objektiks saavad olla isikud – kas jumalikud isikud, kellele kuulub meie täielik kuulekus, või inimlikud isikud, kellesse oleme kohustatud suhtuma austusega, mis on kohane Jumala näo järele loodud subjektide suhtes. Seetõttu pole võimalik patustada looma või taime vastu, kuigi loomi ja taimi kuritarvitades – nt neid mõttetult hävitades või nendega geneetiliselt manipuleerides – saab patustada Jumal Looja vastu.
"Keegi, kes piinab loomi või põletab lõbu pärast metsa maha, ei ole patustaja mitte seepärast, nagu oleks loomadel või metsal moraalsed õigused, vaid seepärast, et niisugune käitumine on rünnak Jumala kui looja vastu – tema vastu, kellest kõik on saadud meie hüvanguks ja kelle tahte kohaselt tuleb kõigesse suhtuda lugupidavalt," lisas Kwasniewski.
"Inimesed on kohustatud austama Jumala loodut ja tema poolt seatud korda; samuti peavad inimesed austama loodu otstarvet – seda, et Jumal on loonud maa meie kõigi hüvanguks, mitte selleks, et mõni meist seda isekalt hävitaks. Selles valguses saab kindlasti rääkida pattudest, mis kahjustavad "meie ühist kodu", ent samas ei või unustada, mis patt on, kelle vastu see on suunatud ning kelle õigusi ja kohustusi see tegelikult riivab.
Sama seisukohta selgitas ka dr Alan Fimister Püha John Vianney Seminarist, öeldes et kuigi inimesed ei saa iseenesest maa vastu patustada, on neil loomulikult kohustus suhtuda loodusse lugupidavalt.
"Meil ei saa olla moraalseid kohustusi loomade ega taimede suhtes, kuid meil on kohustus Jumala ees mitte lõhkuda ja rikkuda tema loodut, just nagu on meil kohustus ka teiste inimeste ees mitte jätta endast maha looduskeskkonda, milles pole enam võimalik elada," rääkis ta.
Lahknemine eelmiste paavstide käsitlusest
Professor Fimister osutas ühtlasi, et küsimust kohasest lugupidamisest loodu vastu käsitles ka paavst Benedictus XVI, kes rõhutas juba enne paavstiks saamist avaldatud raamatus "Jumal ja maailm", et kristlastel on lubamatu kohelda loomi ükskõik kuidas.
"Loomad on samuti osa Jumala loodust ja kuigi neil puudub Jumalaga selline suhe, nagu on inimestel, on nad siiski Jumala loodud olendid – olendid, keda peame austama kui kaasloodut," selgitas hilisem paavst.
Ka paavst Johannes Paulus II kirjutas inimeste kohustustest teiste loodud olendite suhtes. Oma paavstlikus ringkirjas "Laudato si" tsiteeris paavst Franciscus mõne aasta eest pühakuks kuulutatud poolakast paavsti üleskutset "keskkondlikule pöördumisele", mille kohaselt peaks kirik julgustama ja toetama niisugust pöördumist, ilma milleta jõuab inimkond katastroofini.
Ent ei paavst Benedictus XVI ega ka paast Johannes Paulus II ei rääkinud "ökoloogilistest pattudest" ehk kontseptsioonist, mis on võetud kasutusele seonduvalt hiljuti lõppenud Amazoonase sünodiga.
Muu hulgas pälvis sel sünodil teravat tähelepanu Amazoonase regioonis ülistatud Pachamama ehk emakese maa jumaluse kuju kummardamine Vatikani aias paavsti juuresolekul ning selle kuju toomine ka Püha Peetruse basiilikasse.
Paavst Franciscuse pontifikaadi üheks keskseks teemaks on olnud võitlus kliimamuutuste vastu ning ta on korduvalt pöördunud ka riigijuhtide poole üleskutsega võtta kliimaprobleemi lahendamiseks kasutusele "drastilised meetmed".