President Toomas Hendrik Ilves mainis emadepäeva kõnes ühiskonnas vastasseisu tekitanud "emotsionaalseid küsimusi" nagu pagulased, täisealise inimese õigus valida elukaaslast ja erakoolide rahastamine ning vihjas, et vastupunnimine ja venitamine kõiki neid küsimusi ei lahenda.
"Eesti viimast aastat iseloomustavateks märksõnadeks on olnud "hirm", "mure" ja "vastasseis". Sõjapõgenikud, täisealiste vabadus valida elukaaslast. Viimastel kuudel on üha ägedamas meeleolus jutuks tulnud ka Eesti koolide rahastamine. Hulk emotsionaalseid küsimusi ripub juba tükimat aega me kõigi silme all nagu nöörile riputatud pesu," kõneles president 8. mail Estonia kontserdisaalis.
Vastupunnimine ja venitamine ei aita
"Kaugele ja pea kõigile on näha, et see pesu on must. Aga ta ripub, sest pesijaid ei paista. Vaieldakse hoopis selle üle, kes need riided ära määris ja kes peab nüüd pesupulbri valima. Nagu oleks seesugusest arutelust mingit kasu. Ei ole," ütles Ilves.
"Me võiksime ka niinimetet riigielu küsimustes tasakaalukamad olla. Julgeda õpetada ja tahta õppida. Kingapaelad peavad ka siin kinni ja pesu puhtaks saama. Tüli ja vastupunnimine ei tee neid tegemisi kergemaks ega too vajalikke oskusi kiiremini kätte. Ka venitamine ei aita, sest kui koogi liiga kauaks pannile või supipoti tulele jätad, siis läheb toit hukka," manitses Ilves.
Väike hurjutus presidendilt emadepäeva puhul 2014. aastal
Kaks aastat tagasi, kui päevakorda oli tõusnud kooseluseadus, sarjas president Ilves emadepäeval peetud kõnes eestlaste vanameelsust ja sallimatust.
"Kuid miks siis ajal, kui eestlane tunnetab üle pika aja taas oma rahva väikest arvukust ja sellega kaasnevat kaitsetust; vajadust, et meil oleks sõpru ja mõistjaid, tegeleme riigi sees viha külvamise ja sallimatusega? Miks me eristame omaenda riigi sees inimesi, tõrjume neid, et meil oleks veelgi vähem, keda "omaks" pidada?" küsis Ilves, vihjates ilmselt paljude eestlaste tõrksusele nõustuda homosuhete riikliku tunnustamisega.
President Ilves tsiteeris ajakirjanik Rain Koolit, kes kirjutas 2014. aastal eestlaste kohta: "Kuuldes aga sõnu homo või samasooliste kooselu, kaevab suur hulk eestlastest kusagilt oma hingesügavusest välja presenti mässitud konservatiivi ja hakkab rääkima juttu, mis on tuttav muu hulgas vanameelsete vaimulike jutlustest, Kremli propagandast või vihkamisgruppide foorumitest."
Riigipea nurises, et paljudele eestlastele omased traditsioonilised tõekspidamised näitavad pigem kuuluvust sallimatust propageeriva Kremli leeri: "Ajal, mil me tahame nii väga tunda end osana sellest Läänest, kuhu me peame end kuuluvaks ja mida hurjutatakse Kremlist ta sallivuse ja pehmuse pärast, näitame oma sallimatusega kuuluvust hoopis sallimatute leeri."
"Õigus teha oma eraelus vabu valikuid on meie vabaduse alus. Kui selle aluse oma jalge alt mistahes põhjusel või ettekäändel kaotame või isegi seda kõigutame, saab meist hoopis teistsugune riik ja teistsugune ühiskond ka paljudes muudes küsimustes. Me näeme sellist riiki liigagi lähedal," hoiatas Ilves.
"Ja uskuge mind – selline riik, ega sallimatusele rajatud ühiskond, ei ole ei õnnelikum, kestlikum ega jõukam. Sallimatust ühiskonnast lahkutakse, sealt põgenetakse rohkem kui kusagilt mujalt. Ja sealt põgenevad just hakkajamad ja taibukamad; need noored, keda vajame just siin," rääkis Ilves 2014. aastal.