Olukord, kus ennast esitleb ühiskonnast diskrimineerimise väljajuurijana valitsus, mis on ise pannud viimase poole aasta vältel riiklikke karistusi ja nendega ähvardamist kasutades toime niisuguses mastaabis diskrimineerimist, mida ei ole siin maal nähtud vähemalt nõukogude ajast saati, on groteskselt absurdne, osutab Objektiivi toimetus juhtkirjas.
Kirjanik Douglas Murray selgitab Ühendkuningriigi päevalehes Telegraph, et Jacinda Ardern ja Justin Trudeau võivad olla küll maailma kõige "empaatilisemad" riigijuhid, teha selle juures jube hoolivaid grimasse, kuid kui sellist etelemist ei saada oskused riiki juhtida, siis tähendab säherdune rumal "empaatia" inimestele ainult häda ning viletsust.
Kui kodanikud ei usalda enam oma valitsust, lakkab ühiskond riigina tegutsemast ja toimimast.
Saksa parlamendi asepresident Wolfgang Kubicki kirjutab Weltis ilmunud arvamusloos, et kui võrrelda koroonapandeemiat 2017/2018 toimunud gripilainega, kus oli kaks korda rohkem surmajuhtumeid, siis peame me päevapealt koroonapiirangud lõpetama.
Kanada peaminister Justin Trudeau kehtestas esmaspäeva, 14.
Vestlussates "Välgatused" tuleb seekord juttu olukorrast Ukrainas ja võimalikest arengutest, mis puudutavad nii või teisiti ka Eestit.
Riik, ühiskond ning edumeelsed institutsioonid tõmbavad perekonnalt ja kodutundelt vaipa alt ära.
Eesti valitsus on ette võtnud kangelaslikke samme, et süüa vene keele välja lausa kolmest sfäärist: pealekaebamine, vihakõnelemine ja vangla.
Kanadalane Julius Ruechel näitab statistikale toetudes, et Kanada hooldekodudes, haiglates ja vanglates saadud nakkusesse surevad inimesed 31 korda suurema tõenäosusega kui elades vaba inimese elu.
Majandusteadlane Michael Rectenwald kirjutab majandusteabe portaalis Mises.
