Ameerika Ühendriikide mõttekoja Oakland Institute'i hinnangul lõikavad Ukraina avanevast põllumaakaubandusest kõige rohkem kasu rahvusvahelised hiidkorporatsioonid nagu DuPont, Bayer/Monsanto ja Cargill.
[Käesolevas ülevaates esitatud numbritesse tuleb suhtuda teatud lõtkuga, sest erinevad allikad annavad üpris erinevaid andmeid. Näiteks Ukraina põllumaa pindala numbrid kõiguvad 33 miljonist hektarist 42 miljoni hektarini.]
Vaatamata sellele, et Ukrainas on 42 miljonit hektarit maailma kõige viljakamat põllumaad, millest aastas on kasutuses umbes kaks kolmandikku (kuni 33 miljonit hektarit), pole väiketalunikud sellest senini suuremat kasu saanud.
Alates iseseisvumisest 1991. aasta 24. augustist, on riigi, mida kunagi tunti "Euroopa viljaaidana", põllumajandusmaastikul domineerinud oligarhid ja rahvusvahelised suurettevõtted.
Suuresti Maailmapanga, teiste laenuandjate ja abistajate survel allkirjastas president Volodõmõr Zelenskõi 2020. aasta 28. aprillis "teatud Ukraina seadusandlike aktide, mis puudutavad põllumajandusmaa ringluse tingimusi, muutmise seaduse", ehk lühemalt seaduse № 552-IX, mis jõustus 1. juulil 2021. aastal.
Seaduse kohaselt on Ukraina kodanikest eraisikutel õigus osta endale kuni 100 hektarit maad. Alates 2024. aasta 1. jaanuarist laieneb see õigus ukrainlastest omanikega eraettevõtetele. Nii eraisikud kui ettevõtted tohivad omandada kuni 10 000 hektarit maad. Seaduses № 552-IX nähakse ette, et välismaalastele põllumaa ostmise õiguse andmise küsimusele üritatakse vastust leida referendumil.
Seaduse pooldajate sõnul aitab uus seadusandlus kaasa erinevate investeeringute kaasamisele, mis aitab Ukraina põllumajandusel jõuda paremale järjele. Kriitikute sõnul suurendab see ainult niigi vohavat korruptsiooni ja maavalduste koondumist oligarhide ning välisfirmade kätte.
Peale iseseisvumist erastas Ukraina valitsus suurema osa põllumaast ja pea kõik endised kolhoosnikud ja sovhoosnikud said omale veksli neljale hektarile põllumaale. Majanduse kokkukukkumise järel müüsid enamus inimestest need sertifikaadid maha ja nii koondus suurem osa põllumaast suurmaaomanike kätte.
Viidatud protsessi peatamiseks kehtestati Ukrainas 2001. aastal põllumaa müügi moratoorium, mida pikendati jooksvalt kuni 2021. aastani.
Ühtekokku on põllumajandusmaad Ukrainas kokku üle 40 miljoni hektari. 28 miljonit hektarit põllumaad on eraomanduses ja riigis on ümmarguselt seitse miljonit maa väikeomanikku.
Paraku pole täpseid andmeid selle kohta, kes omavad Ukraina põllumaad, võimalik leida, kuna paljusid renditehinguid ei registreerita. Maaomandi andmebaasis on üles loetud suuremad maaomanikud – nii kodu- kui välismaised, kelle omanduses on 3,4 miljonit hektarit maad. Teiste hinnangute kohaselt suurte põllumajandusettevõtete käes üle kuue miljoni hektari.
Suurimad maaomanikud on ukrainlasest omanikuga ettevõtte Kernel, mis on registreeritud Luxembourgis ja millele kuulub kuskil 570 500 hektarit maad. Ukraina omanikuga Küprosel registreeritud UkrLandFarmingule kuulub 570 000, USA varahaldusettevõtte New Century Holdings kasutuses on 430 000, Küprosel registreeritud MHPle 370 000 ja Amsterdamis registreeritud Astartale 250 000 hektarit põllumaad. Suurimate maaomanike hulka kuuluvad veel Saudi konglomeraat Continental Farmers Group, mille käsutuses on 195 000 hektarit, Petro Porošenkole kuuluv UkrPromInvestAgro 122 000 ja Prantsuse päritolu AgroGeneration 120 000 hektariga. Analüütikud on osutanud, et kuigi Luxembourgis ja Küprosel, mis mõlemad on maksuparadiisid, registreeritud põllumajandusettevõtete eesotsas on Ukraina nimed, siis omanikering võib seal olla märksa mitmekesisem.
Ukrainas kasvatatakse peamiselt nisu, maisi, suhkrupeeti, sojaubasid ja päevalilli ning rapsi. Samuti on riigis suur piimakari ja looma ning linnulihatööstus.
2021. aasta aprillis läbi viidud küsitlusel oli 64 protsenti Ukraina elanikest põllumaa turu loomise vastu. Ukrainlaste pelgus maa müümise ees pole asjatu, sest isegi Maailmapank väidab, et maa müük tõstab Ukraina sisemajanduse kogutoodangut 1-2 protsenti, kuid seda peamiselt väikeste "vähetootlike" põllupidaje asendamise "kõrge tootlikkusega" suurettevõtetega arvelt.
Oakland Institute'i 2014. aasta lõpus avaldatud ülevaates selgitatakse, kuidas suurettevõtted, nagu DuPont, Bayer/Monsanto ja Cargill Ukraina põllumajandusse tungivad. Kui põllumaa ostmine on välismaalastele keelatud, siis tööstusmaad saavad välismaalased osta. Nii on paljud globaalsed agroettevõtted ehitanud Ukrainasse oma suured seemnevabrikud (Bayer ja DuPont); väetise-, taimemürkide-, loomasööda- ja seemnevabrikud ning viljahoidlad (Cargill). Nimetatud ettevõtetel on lisaks osalus suurimates Ukraina põllumajandusettevõtetes ja nad rendivad põllumaad Ukraina omanikelt. Ukraina valitsus on kehtestanud neile lisaks erinevad investeerimis- ja maksusoodustused.
Huvitava kõrvalmärkusena võib välja tuua, et Ukraina põllumajandusärisse on sekkunud ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK), mis 2018. aasta augustis otsustas, et Ukraina maamüügi moratoorium rikub Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud õigust eraomandile. Kuigi EIKi otsused on riikidele suuremas osas soovituslikud, siis Ukraina seadustes nähakse ette nende kehtestamine seadustena.
2022. aasta suve seisuga väidetakse, et mainitud kolme globaalse konglomeraadi käsutada on ligikaudu 17 miljonit hektarit Ukraina põllumaad, ehk ümmarguselt 30 protsenti. Bayeri, Cargilli ja DuPonti ühed suurimad osanikud on investeerimisettevõtted BlackRock, Vanguard ja Blackstone. Viimased kolm on agressiivsed "jätkusuutlike arengueesmärkide" (SDG) ja ESG investeerimispõhimõtete kehtestajaid. Mida need põllumajanduse jaoks tähendavad, võib vaadata Hollandi, Kanada ja paljude teiste riikide põllumeeste saatuse pealt.